mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused. Ajalugu: 1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles alates 1895. aastast, mil seltsis hakati lavastama laulumänge, rahvatükke, naljamänge, enamasti laulu ja tantsuga; XX sajandi algul jõudis lavale aga juba tõsisem draama.
soovis. Hea minek oli J.Berlin, J. Kern, S. Frosteri loomingul. Töö annam G.le suure muusikalise kogemuse, avardab silmaringi. Alles 1916 kuuleb ta oma laule Broadway lavadel. Ta oli üks esimesi andekaid muusikuid, kes mõistis, millised rikkused peituvad afroam muusikas. Otsustab maailmale näidata mustade kultuuri ja muusika tähtsat rolli. G paelub komöödiateater kui üht am populaarseimaid. 1918-33 töötab broadway teatris, kirjutab mussi. Etenduvad: "La la Lucille", "Girl Crazy", "Sinine esmasp". Valmib "Rhapsody In Blue" mis toom maailmakuulsuse. (1924). Instrumentaal loomingus on tähtsad klaverikont f-duur, orkestri süit "Ameeriklane Pariisis", väga kuulus teos "Kuuba uventüür". L:Tuntud on muusikalid: "Lady be good", "Funny Face". Ülipopulaarsed lööklaulud: "The Man I Love", "Mayby", "I got Rythm", "Fascinating". Muusikat läbib ühine idee: thea muss
Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja balletid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused.
Luts on eesti realistliku proosa klassik, kelle loomingut mitmekesistavad UR näidendid ja jutud("Soo" )-on tuntuim sümbolistlik teos, on esitatud teatrilaval ja televisioonis. 5.Tuglas-ta on kirjutanud uurimusi,kriitikat,reisikirju ja memuaare.Ta novellid haakuvad omavahel mitmeti,moodutades nii tervikuid.Novellid on mitmekesised ka miljöökujutise,selles sisalduva realistliku ja fantastilise elemendi poolest.Tuglase novellide pildi pool on väga oluline.Tegelaskonnas etenduvad silmapaistvat osa loomad ning ka mõned mütoloogilised olendid.Romaan"Felix Ormussen" (1915) ja "väike illimar"(1937).Ta novellide teemad olid nt. Inimesele mõistetamatu elusaatus,armastuse jõud ja traagika,kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding.Tüüpilised tegelased on tal täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed ,pasiivsed lihtinimesed või mütoloogilised loomad. 6.Arbujad-Liikmed-Talvik,Viiding,Masing,Kangro,Alver,Sang ja merilaas.Aeg-1930.aastate kekpaik.1938
sidemeid. Ma ütlesin, et oli küll ja viisin kogu oma marli neile." ,,Miks?" ei saanud ma aru. ,,Mis marli?" ,,Noh, nad küsisid ju sidemeid," seletas kojamees. ,,Ja siis tegid nad mu koputajaks. Kop-kop! Kop-kop!" Näitekirjandus Andrus Kivirähk on Eestis ka väga populaarne näitekirjanik ning ta kirjutatud etendusi on lavastatud nii Nuku-, Noorsoo, Draama-, Raadiotearis, VAT teatris, Endlas ja Vanemuises. Tema koduteatriks on siiski Eesti Draamateater, kus etenduvad ka enamik tema näidentitest. Kivirähk on kätt proovinud ka lavastamises. Isegi, kui ta oma etendusi ei instseneeri, siis üritab ta kontsulteerida lavastajaga ning protsessis kaasa lüüa. Üks tuntumaid Kivirähe teatritükke on ,,Eesti matus", mis räägi ühest suguvõsast ja sellest, et tihti saadaksegi kokku ainult matustel. Suguluse ja inimeste suhete teemadel räägib ka lavastus ,,Vombat" Vombat ,,Vombat" on Kivirähki värskeim etendus, mis esietendus 29. märtsil 2009
olnud mõisas. Raplamaa on olnud üllatavalt rikas ka keskaegsete kabelite poolest, mis eelkõige on seotud kunagiste kloostrimõisatega. Samuti annavad maakonna maastikel tooni mõisapargid. Raplamaa väärikamad ajaloopaigad leiavad tänapäeval rõhutamist. Rapla imposantses kahe torniga kirikus alustatakse iga aasta augustis kirikumuusikafestivali, mis nüüd on laienenud paljudesse kirikutesse üle riigi. Mahtra sõja paigas mängiti 1998 vabaõhuetendust "Mahtra sõda", 2000. aastast etenduvad Keyserlingidele kuulunud Raikküla mõisahoone ees kohalikul ainesel tuginevad lood Keyserlingidest ja teistest omaaegsetest tähtsatest. Teatrietendus on kuulsust toonud ka Alu lossile, mille lähistel kolm suve järjest oli võimalik jälgida etendust "Rapla Brüsseliks". Kehtna valla Lelle mõisa pargis etendati Raplamaa aladel elanud legendaarse hobusevarga Jüri Rummi ainetel kirjutatud Rummu Jüri lugu.