Terastikuline koostis Graafik 1 RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava liiva piirid ning meie saadud liiva terastikuline koostis. 4.4.5 Huumussisalduse määramine Katse nr Katsetatav materjal Katseproovi värvus 24h möödudes1 1 Liiv Etalonist heledam 2 Liiv + okkad + muld Etalonist tumedam Tabel 6. Huumuse sisalduse määramine Liiv on betonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest, seega on 1. katse puhul kasutav liiv kõlblik betoonis kasutamiseks, 2. katse puhul kasutatud liiv, mis on huumuserohke, pole kõlblik betoonis kasutamiseks 5. Hinnang liivale
Leitakse erimass valemiga Eestis liiva erimass 2,60- 2,65 Orgaaniliste lisandite sisalduse määramine Põhiliseks orgaaniliseks lisandiks on huumus. Huumus kahjustab betooni sellega, et huumushapped tekitavad tsemendi korrosiooni. Liiv ja Na(OH) lahus segatakse hoolikalt läbi. Jäätakse 24 tunniks seisma. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on orgaanilisi lisandeid liivas, seda tumedam tuleb lahus. Järgmisel päeval võrreldakse lahuse värvust etaloniga- lahus ei tohi etalonist tumedam olla. Savi ja tolmu sisalduse määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva, kuivatatakse püsiva kaaluni G1[g]. Valatakse liiv suuremasse anumasse ja valatakse üle suure hulga veega. Liiv ja vesi segatakse läbi ja lastakse 2 tundi seista, et savi liguneks terade küljest lahti. Seejärel segatakse liiv ja vesi uuesti läbi. Lastakse 2 minutit settida. Liiv jääb põhja, savi jääb vette hõljuma. Sogane vesi valatakse sifoontoruga liivalt ära. Seejärel uus vesi peale, segatakse
takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%. · orgaanilised ühendid tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada üle lubatud piiri, mida kontrollitakse sel teel, et katseklaasi asetatud liiv segatakse suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas orgaanilisi ühendeid, seda tumedamaks ta läheb. Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega teri, vahemikus 0,125...4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva.
Fis1 esitused jäävad vahemikku -7,2 kuni 10,6 sendini ehk hälbe ulatus on 17,8 senti, seega juhuslikke kõrvalekallete ulatus on lai ning g 1 vahemikku -7,9 kuni 5,6 senti. Enamjaolt on helikõrgused üles mängides intoneeritud kõrgemaks, vaid g 1 madalamaks. Kõige kõrgemaks intoneeris Helin d1, mängides seda üheteistkümnendal korral 14,6 senti kõrgemaks kui on võrdtempereeritud etalon. Kõige madalamaks intoneeris interpreet g1 mängides seda teisel korral 7,9 senti etalonist madalamaks. Kõige täpsemini oli intoneeritud d1 teise korra mängimise ajal, mis on vaid 0,1 senti madalam etalonist. Vähim helikõrguste erinevus mida tajutakse on umbes 8-11 senti, seega võib väita, et Helin on D- duuri ülesmängides intoneerinud helid kuulmistaju võimalustest paremini, kuna ta on toetunud ka lihasmälule. 12
tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%. · orgaanilised ühendid tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada üle lubatud piiri, mida kontrollitakse sel teel, et katseklaasi asetatud liiv segatakse suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas orgaanilisi ühendeid, seda tumedamaks ta läheb. Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega teri, vahemikus 0,125...4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva
Liitmääramatuse korrutis ühest suurema teguriga Tegur sõltub mõõtemudeli väljundsuuruse tõenäosusjaotusfunktsiooni tüübist ja valitud tõenäosustasemest.Tegur selles määratluses viitab kattetegurile. 22. MÕÕTEMÄÄRAMATUSE KOMPONENDID PIKKUSMÕÕTEVAHENDITE KALIBREERIMISEL LREAL=LMI+KST+ KREAD+ KMET+ KENV+ KOBJ, kus: - LREAL on tõeline mõõtetulemus ja LMI on mõõtevahendi näit, - KST on parand etalonist, - KREAD on parand lugemi võtmisest (ümmardamine ning parallaks), - KMET on parand meetodist, - KENV on parand keskkonnatingimustest, - KOBJ on parand kalibreeritavast objektist. Parandite hinnangud: KST = EI+ LMI, kus EI on etaloni näit kohal LMI, KREAD= 0, kui ümmardamine on jaotiseväärtuse ulatuses ning parallaksihälve on välditud, KMET tuleneb objekti paralleelsuse- ja ristseisuhälbest mõõteriista mõõtepindadel ning
of constant stimuli differences). Iseloomulikku: erinevalt kahest eelmisest meetodist saame siin tulemused vastuste sagedustena igale stiimuli väärtusele. Kõige täpsem ja kasutatavam meetod, kuna siin on KI-l võimalus vastust ette aimata minimaalne. Katseks valmistab Exp ette stiimulite komplekti, millest juhuslikus järjekorras valides esitatakse kõiki stiimuleid korduvalt (soovitav palju kordusi, tüüpilistes psühhofüüsika eksperimentides vähemalt 100 korda või rohkem; etalonist erinevaid stiimuleid võiks olla 8-12) ja palutakse KI-l anda hinnang võrreldes etaloniga. Kriteeriumi põhjal, milleks eristusläve puhul on tavaliselt 75 %, leitakse vastuste sagedustest läve väärtus. 3.6. Mõõtmise reliaablus ja valiidsus Reliaablus tähendab kõige üldisemalt mõõtmistulemuste konsistentsust (~kokkukuuluvust). Alati esineb millegi mõõtmisel variatiivsus. Variatiivsus määrabki mõõtmisinstrumendi v. protseduuri reliaabluse. Väga suur
annaabi.ee 
