meditsiinis. Rohkesti eeterlikke õlisid sisaldavad troopilised maitsetaimed. Meie jahedas ja niiskes kliimas kasvavad maitsetaimed ei suuda nendega võistelda, kuid siiski kultiveeritakse meilgi mitmeid liike ja seemnedki kaubandusest saadaval. Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes koos eeterlike õlide, orgaaniliste hapete, süsivesikute ja teiste ainetega. Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil. Mõruained on söögiisu tekitajad, nad suurendavad maomahla eritust. Glükosiidid on taimedes sisalduvad orgaanilised ühendid, milles mingi monosahhariid (enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga. Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt).
Nad veedavad oma aega soovides, et nad saaksid omaette olla, kartes samas kohutavalt üksindust. Nad pilkavad teineteist, tehes seda tihti väga humoorikalt. Nad kaebavad füüsilise valu ja kaotuste üle. Saabub keegi Pozzo nime kandev mees, kes talutab köie otsas oma teenrit Luckyt, ning see aitab neil aega mööda saata. Kaks korda saabub poiss sõnumiga Godot'lt, kes ei saa täna tulla, kuid tuleb homme. Ei hulgused ega ka publik ei usu seda eriti, ent Vladimiril ja Estragonil pole muud võimalust kui oodata tema saabumist ( 4, 121). Becketti järgmisteks näidentiteks olid ,,Lõppmäng" (1957), ,,Krappi viimane lint" (1958), ,,Õnnelikud päevad" (1961), ,,Mäng" (1963). Tema hilisem looming koosneb peamiselt lühinäidendeist ja kuuldemängudest: ,,Tule ja mine" (1966), ,,Hingus" (1970), ,,Mitte mina" (1972), ,,Sammud" (1976). Ta on ka kirjutanud tummnäidendid ,,Sõnadeta vaatemäng" I (1957) ja II (1959) (1, 349).
Botaaniline iseloomustus ● Korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast pujude (Artemisia) perekonnast. ● 1...1.5 m kõrgune, mitmeaastane rohttaim. ● Varred sirged. ● Lehed tervete servadega, lineaalsed, kitsad. ● Õied väikesed, kerakujulised, kollakasvalged, tihedates õisikutes. Õitseb juulis, augustis. ● Eristatakse kahte erinevat vormi: saksa aromaatne estragon (aniisimaitseline) ja vene estragon. ● Erinevalt teistest pujudest puudub estragonil kibe maitse. Kasvatamine ● Päikesepaisteline ja parajalt niiske kasvukoht. ● Kasvatatakse maitsetaimena enamikes Euroopa maades. ● Eestis talvekindel. ● Saksa estragoni paljundatakse ainult juurevõsudega, vene estragoni ka seemnetega. ● Seemned on väga väikesed: 1000 seemne mass 0,11 g. ● Seemnete idanevus säilib 2...3 aastat. Kasvatamine ● Seemned külvatakse istikukasti aprillis. ● Tõusmed ilmuvad 2 nädala jooksul.
fütontsiidide järgi. Neis on glükosiide, flavonoide ja parkaineid, kuid peamisteks toimijateks on eeterlikud õlid. Eeterlikel õlidel on tugev antiseptiline või desinfitseeriv toime ja neid kasutatakse meditsiinis. Rohkesti eeterlikke õlisid sisaldavad troopilised maitsetaimed. Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes koos eeterlike õlide, orgaaniliste hapete, süsivesikute ja teiste ainetega. Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil. Mõruained on söögiisu tekitajad, nad suurendavad maomahla eritust. Glükosiidid on taimedes sisalduvad orgaanilised ühendid, milles mingi monosahhariid (enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga. Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt)
annaabi.ee 
