Steroidid Steroidid on klass ühendeid, mis sisaldavad 4 kondenseerunud tsüklit. Kolesterool kõige laiemalt levinud, oluline membraanide komponent Kolesterool võib olla esterifitseeritud Kolesterool on metaboolne eellane steroidhormoonidele Steroidhormoonid: 1. Glükokortikoidid (kortisool) 2. Mineralokortikoidid (aldosteroon) 3. Androgeenid (testosteroon) 4. Östrogeenid (estradiool) 5. Progestiinid (progesteroon) Sapphapped rasvade transport Kolesterool ja vastav ester Vitamiin D Struktuurselt sterooli derivaadid, kus tsükkel B on katki Inaktiivsed D2 ja D3 moodustuvad fotokeemiliselt Ensümaatilise hüdroksüleerimise tulemusel moodustub aktiivne vorm, mis stimuleerib Ca2+ adsorptsiooni soolestikus ja vabanemist luudest. Vitamiin E
Testosteroon stimuleerib lihasmassi suurenemist ja luustiku kasvu ning agressiivset käitumist. Kastratsiooni tagajärjel langeb testosterooninivoo madalamale poolest piirväärtusest. Östrogeenid tekivad munasarja folliikulite rakkudes ning stimuleerivad emassuguelundite ja sugutunnuste kujunemist, samuti indutseerivad perioodilisi tsüklilisi muutusi emassuguorganites. Kõige enam esinev östrogeen on estradiool -17. Östrogeene toodab tiinuse ajal ka platsenta. Platsenta östrogeenide ülesandeks on müomeetriumi kasvu ja oksütotsiini retseptorite tekke stimuleerimine ( sünnituseks ettevalmistamine) ning piimanäärmete kasvu stimuleerimine. Progesterooni toodavad pärast ovulatsiooni moodustunud kollakeha rakud ja tiinuse ajal platsenta rakud. Kollakeha progesteroon aitab emakat ette valmistada embrüo vastuvõtuks ja hiljem toetab tiinuse püsimist. Platsenta
Testosteroon stimuleerib lihasmassi suurenemist ja luustiku kasvu ning agressiivset käitumist. Kastratsiooni tagajärjel langeb testosterooninivoo madalamale poolest piirväärtusest. Östrogeenid tekivad munasarja folliikulite rakkudes ning stimuleerivad emassuguelundite ja sugutunnuste kujunemist, samuti indutseerivad perioodilisi tsüklilisi muutusi emassuguorganites. Kõige enam esinev östrogeen on estradiool -17. Östrogeene toodab tiinuse ajal ka platsenta. Platsenta östrogeenide ülesandeks on müomeetriumi kasvu ja oksütotsiini retseptorite tekke stimuleerimine ( sünnituseks ettevalmistamine) ning piimanäärmete kasvu stimuleerimine. Progesterooni toodavad pärast ovulatsiooni moodustunud kollakeha rakud ja tiinuse ajal platsenta rakud. Kollakeha progesteroon aitab emakat ette valmistada embrüo vastuvõtuks ja hiljem toetab tiinuse püsimist. Platsenta progesteroon
emas-ja isassoole omane fenotüüp (vastavad suguorganid , rinnanäärmed, kehasuurus, häälepaelad, muskulatuur, karvakasv) tänu gonaadides (munandid, munasarjad) produtseeritud hormoonidele ja parakriinsetele faktoritele. Nii emaste kui isaste sekundaarset soodeterminatsiooni võib vaadelda kahe ajalise etapina. Esimene etapp toimub embrüonaalselt organogeneesi käigus ja teine puberteedieas. Emassuguhormoonid: - östrogeenid (estradiool) (munasari, neerupealised) - progesteroon (kollakeha) Sekundaarsed emassuguorganid emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbememokad, piimanäärmed Isassuguhormoonid: - anti-Mülleri hormoon (Sertoli rakud) - testosteroon (Leydigi rakud) - dihüdrotestosteroon (DHT) Sekundaarsed isassuguorganid peenis, skrootum, munandimanus, seemnejuha, seemnepõiekesed, eesnääre Testosteroon ja dihüdrotestosteroon
Bioloogilised erinevused sugude vahel · 1990. aastal selgitati välja üks geen Y kromosoomis, mis põhjustab loote meesoo esindajaks arenemist, käivitades paljusid teisi geene. Y kromosoomi puudumisel toimub areng automaatselt naisliini pidi · Samad suguhormoonid on olemas nii meestel kui naistel, ent ajuti erinevates kontsentratsioonides · Nn meessuguhormoonide ehk androgeenide tüüpilisim esindaja on testosteroon, nn naissuguhormoonide esindajad on östrogeenid (neist tüüpilisim estradiool) & progestiinid (neist tüüpilisim progesteroon). Suguhormoonid tekivad sugunäärmetes & neerupealises, ent nende tootmist & mõjusid kontrollib hüpotalamus hüpofüüsi kaudu · Seksuaalne erutus & suguiha on nii meestel kui naistel seotud testosterooni kontsentratsiooniga veres · Suguhormoonide kontsentratsioonid on kõrgeimad puberteedieas & vahetult peale seda, seejärel langevad vähehaaval