paranemine. Tähtis oli ka Eesti kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. Aastaid 1860-1885 on tavapäraselt nimetatud Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal sündis Eesti rahvus. Eestlase rahvuslik ärkamine oli eelkõike kultuuriline liikumine. Seni allasurutud rahvad kujunesid küpseteks rahvusteks. Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed Eestlastele kui omaette rahvale hakkasid tähelepanu pöörama baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed, keda nimetatakse estofiilideks. Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja õpetliku sisuga kirjavara, uurisid kombeid ja tavasid. Rahvuslikku liikumist poleks ilma eesti soost haritlaste ja ühiskonnategelasteta. Esimestest Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinold Kreutzwald. Mõlemad tundsid suurt huvi eesti keele vastu. Faelmannile tuli mõte kirjutada eeslaste rahvus eepos nagu soomlastel, Kreutzwald teostas selle ja avaldas 1857.- 1861.aastal ,,Kalevipoja,, eesti ja saksa keeles
25) Nimeta professorid ja nende intutsioonid - Õpetaja antud paljunduste peal 26) Kirjelda haridusolusid Vene Tsaaririigis - Sätestati neljaastmelise ühtluskooli põhimõtted: · kihelkonnakool ja kreiskool maakondades · gümnaasium kubermangulinnades · ülikool · elementaarkoolid- õpetati lugemist,kirjutamist,arvutamist. 1880.ndatel aastatel kehtestati üldine kohustuslik koolisundus 27) Kes olid estofiilid? - Estofiilideks kutsuti eestihuvilisi baltisakslasi. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid, asutasid teaduslikke selte. Nende hulka kuulusid ka Faehlmann, Kreutzwald, Jürgenson, Köler, Kardell(kaks viimast suundusid Venemaale)
aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. 13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Eelärkamisaeg – seotud balti-saksa haritlastega, kes uskusid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Estofiilid – baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. Kuulsaimateks estofiilideks on: 1. Rosenplänter – töötas üle 30 aasta Pärnus kirikuõpetajana; õhutas Pärnu raadi avama Eesti koolmeistrite kooli; andis välja õpikuid, lavastas Pärnus eestikeelseid näidendeid. 2. Masing – andis välja eestikeelse aabitsa; andis välja maarahva nädalalehti. Estofiilid lõid kaks suurt organisatsiooni: Õpetatud Eesti Selts (eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa
autonoomia, allus vaid Peterburi haridusministeeriumile. Ülikoolile eraldati päris suured rahasummad, seda kasutati ülikoolihoonete ehitamiseks, osad neist siiamaani kasutusel. Õppetöö toimus saksa keeles, kuigi venemaal. 1803.a seati sisse ka eesti keele lektori ametikoht, ülikooli jõudsid ka esimesed eestlased. Eestlastest esimesed kõrgharitlased: Kreutzwald ja Faehlmann. Ka baltisakslaste seas tekkis eesti keele ja kultuuri huvilisi, keda on nimetatud estofiilideks, rajasid Õpetatud Eesti Seltsi 1838.a, see tegeles eesti keele arendamisega (andis välja kooliraamatuid), eesti ajaloo uurimisega. 1802.a pandi paika koolikorralduse alused kogu Venemaal. Kõige madalam kihelkonnakool (selle juures võis olla ka eraldi aste vallakool). Linnakool kandis nime elementaarkool, see oli enamasti saksakeelne. Järgmiseks maakonnakeskustes kreiskoolid, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas, kõige kõrgem ülikool
annaabi.ee 
