Sinna kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Millega tegeleb ? Korraldavad igaaasta liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. See aasta toimus kohtumine itaalias, järgmine aasta toimub Kanadas Kuidas tekkis ? G6 sai alguse 1975. aastal Prantsusmaal presidendi Valéry Giscard d`Estaing`i (korraldatud kuue juhtiva tööstusriigi riigipeade kohtumisega.) Gruppi hakati nimetama G7 kui 1976 liitus sellega Kanada. 1991 kui pärast NSV liidu lagunemist hakkas grupi kohtumistel osalema Venemaa, hakati suurriikide ühendusest rääkima kui G7+1 G8 liikmed Stephen Harper ja Gordon Brown Barack Obama ja Nicolas Sarkozy Dmitri Medvedev Silvio Berlusconi Angela Merkel Yukio Hatoyama
arendas koostööd sotsialistlieke riikidega. C. de Gaulle´i mõõdukalt konservatiivne sisepoliitika põhjustas 1968. a. kevadel üldstreigi ja üliõpilasrahutusi. Pärast referendumil lüüasaamist C. de Gaulle läks erru ja 1970 ta suri. Kommunistide osatähtsus riigis vähenes. President G. Pompidou jätkas põhijoontes C. de Gaulle´i poliitikat, kuid tõhustas ka Prantsusmaa ja Euroopa Majandusühenduse koostööd. 1970. a-te lõpus ja 1980. a-il (presidendid V. Giscard d´Estaing ja F. Mitterrand) on Prantsusmaa poliitikat ja majandust kaasajastanud. Prantsusmaa on tegusalt osalenud ka Euroopa integratsiooniprotsessis. Aastal 1996 liitus Prantsusmaa uuesti organisatsiooniga NATO. Nüüdne Prantsusmaa on tuumariik (katsetus toimus Mururoa atollil ), ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige ja osaleb Euroopa kosmoseagentuuris. Hetkel on Prantsusmaa presidendiks Nicolas Sarkozy. Peamised parteid Prantsusmaal on: Prantsuse Sotsiaal partei
Esimene olulist rolli etendanud tippkohtumine toimus juba pärast de Gaulle´i ametist lahkumist detsembris 1969 Haagis , kus otsustati liitumiskõnelustele kutsuda Suurbitannia, Taani, Norra ja Iirimaa. Samuti otsustati sellel kohtumisel laiendada eurointegratsiooni pannes aluse ühisele välispoliitikale ning majandus- ja rahaliidule. Selgema kuju võtsid tippkohtumised aastatel 1974-1988. Detsembris 1974 Pariisis toimunud tippkohtumisel jõuti Prantsusmaa presidendi Valery Giscard d´Estaing´i algatusel kokkuleppele, et Euroopa juhtimis- ja majanduskriisi lahendamiseks on vaja rohkem poliitilist sisendit tipptasandil ja regulaarseid kohtumisi. Lepiti kokku, et valitsusjuhid ( või riigipead) hakkavad kohtuma kolm korda aastas. Esimene uute põhimõtete järgi peetud tippkohtumine toimus Dublinis 10.-11. märtsini 1975, kui Iirimaa oli Euroopa Majandusühenduse Nõukogu eesistuja. 1987. aastal mainiti
organite vahel; · milline roll peaks EL-i seisukohast olema rahvusriigi parlamendil; · kuidas muuta EL-i ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat efektiivsemaks. Konvendi esimene istung toimus 27.-28. veebruaril 2002 Brüsselis ja konvendi töö kestis kokku aasta. Konvendi presidendiks, kes juhib kogu konvendi tööd, on nimetatud endine Prantsusmaa president Valéry Giscard d´Estaing ning asepresidentideks endine Itaalia peaminister Giuliano Amato ja endine Belgia peaminister Jean-Luc Dehaene. Konvent koosneb kokku 105 liikmest, kes jagunevad täisliikmeteks ja assotsieerunud liikmeteks, kellele lisanduvad veel vaatleja staatusega osavõtjad. Täisliikmed: · president Valéry Giscard d´Estaing; · asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; · 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist;
regionaalsete organite vahel; 21 milline roll peaks EL-i seisukohast olema rahvusriigi parlamendil; 22 kuidas muuta EL-i ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat efektiivsemaks. Konvendi töö kestis kokku aasta. Konvent koosnes kokku 105 liikmest, kes jagunesid täisliikmeteks ja assotsieerunud liikmeteks, kellele lisandusid veel vaatleja staatusega osavõtjad. Täisliikmed: president Valéry Giscard d´Estaing; asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; 16 Euroopa Parlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt.
vahel; · milline roll peaks EL-i seisukohast olema rahvusriigi parlamendil; · kuidas muuta EL-i ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat efektiivsemaks. Konvendi töö kestis kokku aasta. Konvent koosnes kokku 105 liikmest, kes jagunesid täisliikmeteks ja assotsieerunud liikmeteks, kellele lisandusid veel vaatleja staatusega osavõtjad. Täisliikmed: president Valéry Giscard d´Estaing; asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; 16 Euroopa Parlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt.
annaabi.ee 
