Andrei Hvostov “Mõtteline Eesti” Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje n...
J. Petersoni pealkirjaks ,,Kristian Jaak päevaraamat Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17. eluaasta seest eluotsani", sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel. See on O. W. Masingu essee kõrval esimesi näiteid eesti filosoofilis-esseistlikust proosast. Kristjan Jaak Peterson Alates 1996. aastast tähistatakse Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil emakeelepäeva. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajate lje_materjalid?item_id=5&table=Persons http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang= et&do=autor&aid=59 http://www.tartupostimees.ee/136934/petersoni-teek ond-uhendas-kirjanikke/ http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajate lje_materjalid?item_id=1011&table=Scans
Päevik, millele Peterson pani pealkirjaks ,,Kristian Jaak Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani", sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel. See on O. W. Masingu essee kõrval esimesi näiteid eesti filosoofilis-esseistlikust proosast. Alates 1996 tähistatakse Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil Emakeelepäeva. Kristjan Jaak Petersoni kuju valmis 1983. aastal, selle autoriteks on J. Soans ja A. Murdmaa. See asub Tartus, Toomemäel. Monument kujutab endast pronksist Kristjan Jaak Petersoni figuuri, paremas käes kepp, vasakus raamat. Hallidest graniitplaatidest alusel on pronksist tekst: ,,Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida?"
Uuel sajandil, Kaplinski proosa areneb välja, tekste tuleb juurde, tuleb erinevaid laade juurde. (Taandreaga on proosa) Võiks öelda, et neli varianti, kuidas kaardistada. Nende variantide puhul tuleb eeldada, et nad põimuvad kergesti. Päris puhast varianti pole. 1. variant, et kirjutab autobiograafilist proosat. Tema isikut võiks välja lugeda. Rohkem dokumentaalkirjanduslik. Või teine variant, et sellele antakse ilukirjanduslik rüü. 2. võiks rääkida esseistlikust proosast. 3. reisikirjandus. 4. ulmekirjandus. Autobiograafilise proosa väljaarendatum näide on raamat "Isale". Raamat, mis on Kaplinski isale pühendatud. Ei ole tavalises mõttes mälestuste raamat, sest isa ta ei mäleta. PEab isaga teistmoodi rääkima. Ilukirjanduslik variant võiks olla "Seesama jõgi" Kaplisnki ise öelnud, et see on tema tõeline pärisromaan. Autobiograafiline romaan. Mõlemat asjaolu peab arvestama.
annaabi.ee 
