Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, peale mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Tapeti kolm kuud hiljem Jekaterinburgis koos abikaasa, viie tütre, poja ning väikese teenijaskonnaga 17. juulil 1918. Aleksandr Kerenski – Venemaa riigitegelane ja poliitik. Oli üks esseeridest. Kerenski valiti Petrogradi Nõukogu aseesimeheks. Ta oli Ajutises Valitsuses esialgu kohtuminister, seejärel sõjaminister ning 1917. a suvel sai ta peaministriks, kui astus tagasi vürst Lvov. Sai teada enamlaste riigipöördekatsest ning põgenes. Hiljem üritas organiseerida vastupanu, kuid sellest polnud enam kasu. Ta suri USA-s. vürst Lvov - Venemaa riigitegelane ja Ajutise Valitsuse esimene juht.Vürst Lvov oli liberaalsete vaadetega aadlik ning tsaaride absolutismi vastane
seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa Keisririigi poolel ka eesti väeüksused. Lähiajalugu Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis oktoobripööre, millega haarasid võimu enamlased. Eestis võttis võimu üle enamlastest ja esseeridest koosnev Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingisseppa juhtimisel, Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad diktatuuri suunas ega kavatse Eesti autonoomiat austada. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 28. novembril (vana kalendri järgi 15. novembril) end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks.
Ürituse peamiseks rahasta- jaks olid juutidest sotsialistid (nende organisatsioon Yidisher Arbeter Bund oli tollasel Venemaal suuremaid ja mõjukamaid vasakpoolseid organisatsioone). Sellel esimesel kongressil Minskis valiti uue partei juhatus (Keskkomitee), mille koosseisu kuulusid kolm meest, igaüks ühe asutava grupi esindajana. Kuna peale kongressi pandi kõik delegaadid politsei poolt vangi, siis esialgu partei mingit rolli ei mänginud. VSDTP eristas end selgelt esseeridest, kuigi tema liikmete hulgas oli mitmeid endisi tuntud narodniklasi Georgi Plehhanov, Lev Deutsch (1855-1941), Vera Zasulich (1849-1919), Pavel Axelrod (1850-1928), jt. Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti võimalust sotsialistlikku revolutsiooni teostada. Partei ajaleheks oli "Iskra", mille toimetusse kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923),
1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka Eesti rahvusväeosade 1. Eesti jalaväepolk. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre (mis toimus uue kalendri järgi novembris), millega haarasid võimu bolševikud. Eestis võttis võimu üle kohalikest bolševikest, ESDTP menševikest ja Eesti esseeridest koosnev Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel, kubermangukomissar Jaan Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad diktatuuri ja Venemaaga taasühinemise suunas ega kavatse Eesti saavutatud autonoomiat austada. Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 1917. aasta 28. novembril (vkj 15. novembril) kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset
annaabi.ee 
