nr. 36) · "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968) · "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) · "Klaasmaastikud" (1971) · "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976) · "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980) · "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986) · "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984) · "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965) · "Kolm Lydiat" (1997) · "Haukamaa laulu'" (1999) · Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule. · "Antillide luulet" · "Austraalia novelle" · "Caspar Hauser ehk Südameleigus" Jakob Wassermann · "El Greco" Ramón Gómez De la Serna · "Ikke all" Ivan Vazov jt Tunnustused · 1984: Juhan Liivi luuleauhind
· "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) · "Klaasmaastikud" (1971). (Teoses ,,Viis oodi" esitab Kaalep viis erinevat antiikvormi ja kasutab heksameetriga vahelduvat mõõtu). · "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976) · "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980) · "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986) · "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984) · "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965) · "Kolm Lydiat" (1997). (Teoses leiab mitmeid arutlusi luulekunsti ja keele üle). · "Haukamaa laulu'" (1999). (Luulekogu on kirjutatud Võrumaa murrakus, sisaldab haikusid ja sonette). · "Jumalatosin" (2008) · "Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 19622008" (2008). (Luulekogu sisaldab luulekogusid ,,Aomaastikud", ,,Samarkandi vihik", ,,Järvemaastikud",
Teised teemad: inimene ja rahvas, inimene ja rahvuslus, ühiskond. Avaluulest sooviti teha hümni - ,,Kodumaa laul". 1920 ,,Hõbedased kuljused", selles tsükkel ,,Kõnelused Issandaga". 1920 luulekogu ,,Käokorvik", selles tsükkel ,,10 kirja Inglile" Kirjanikuna oli Visnapuu aktiivne eelkõige vabariigi ajal. Ta reisib palju, olles kirjas nii Berliini ülikoolis kui külastades Nõukogude Venemaad. Visnapuud huvitab idamaade religioon, Eesti folkloor. Kirjutab Kalevipojast. 1921 esseedekogumik ,,Vanad ja vastsed poeedid". 1920-de teine pool toimub rahunemine. 1925 ilmub ,,Ränikivi" 1927 ilmub ,,Maarjamaa laulud" 1929 ilmub ,,Puuslikud" 1931 ilmub ,,Tuulesõel". Tuulesõel on vahend tuule suuna muutmiseks. Üldse on loomingus palju tuulemotiivi. Endiselt, nagu eelnevateski kogudes, on oluline teema isamaa ja rahva saatus. Visnapuu meelest peaks eestlased end Euroopasse võitlema. Luulekogu ,,Päike ja jõgi", loodus- ja armastusluule.
Tema lähtekoht on, et Eesti kirik on oma ülesehituselt saksalik. Masingu mõtted: eestlasele on jumal midagi nagu sõbra või vanema venna taolist. Indoeurooplased on kui jumala orjad. Vaimne ühinemine maailmaga ei jõua keskendumist, jõupingutust, vaid eestlase puhul see tuleb iseenesest. Ivar Paulson (1922-1966) Uurib Põhja-Euraasia rahvaste hingekujutelmasid. Oma elu lõpul kirjutab raamatu „Vana eesti rahvausk“. Raamat on populaarse lähenemislaadiga esseedekogumik. Suhteliselt ülevaatlikult käsitleb erinevate nurkade all Eesti rahvausundit. Lähenemine on kultuurökoloogiline: vaatab usundit kindlas ajas ja ruumis, vaatab millesse inimesed usuvad seoses nende elatusaladega. Põlluharijate usund on väga ringidepõhine, kõige kitsam ring on seotud majapidamisega, järgmine on maa ja ilm (põlluharija maapilt, kultuurmaastikud ümber küla), edasi on metsa ring ning lõpuks vetevalla ring, nendega
annaabi.ee 
