Pidevas võitluses Seleukiididega rajati Partia riik. Vallutati Ahhemeniidide riigi põlismaa ja võeti omaks nende vallutuspoliitika. Lisaks Rooma sõdurite ja vangistatud partalaste kujudele plintidel on stseene keisri kahest sõjakäigust kujutatud reljeefidel külgmiste läbikäikude kohal. Friisil näeme keisri triumfi. Rooma müntidel olevate kujutiste järgi on teada, et kunagi kroonis võidukaart pronksist nelikrakend koos kahe võimsa keisri kujuga. Colosseum Palatinuse, Esquilinuse ja Caeliuse künka vahelises orus asuv Colosseum on tänapäeval Rooma sümboliks. Vaatamata põlengute, maavärinate ja riisumiste poolt tekitatud kahjustustele on hoone sajanditele vastu pannud ning oma tõepoolest kolossaalsete mõõtmete tõttu siiani muljetavaldav. Kunagi mahutas see rohkem kui 70 000 pealtvaatajat, kes tulid jälgima gladiaatorite võitlust, loomajahti ja naumahhiaid ehk lavastatud merelahinguid.
Villanoova kultuur eksisteeris umbes ajavahemikus 900-700 aastat eKr. Võib-olla, villanova kultuuri esindajad, kes tulid põhjast, Alpide eest, olid viimaseks itaalikute laineks. Vanimad ajalooandmed on Itaalias Latiumi maakonnas asunud Rooma linna kohta. Arheoloogilistest kaevamistest on selgunud, et vanimad latiinide ja sabiinide asulad paiknesid X. ja IX. sajandil eKr Palatinuse ja Kvirinaali künkal, hiljem tekkisid nende asulad Esquilinuse ja Viminalise künkale. Pärimuse järgi rajas linna 753 Romulus. Esquilinuse ja Palatinuse külad oletatavasti ühinesid. Hiljem, VII sajandil, etruskide mõjul liitusid nendega ka teiste küngaste kogukonnad, keisriajal tekkis 7 künka linn (Septimontium): Capitolium,Aventinus,Palatinus, Quirinalis, Viminalis, Esquilinus ja Caelius. Latiinide ja sabiinide külad moodustasid Rooma tuumiku, mille poliitikas ja kultuuris oli valdav kreeka ja etruski mõju.
majad ja lossid. · Konklaav (lk 79) - Nimetati ruumi, kus rooma matroon veetis aega lugemisega, võttis vastu lähedasi sõpru ja kus toimusid intiimsed kõnelused. Harilikult asetses see tuba magamistoa kõrval; Paavsti valiv kardinalide kogu; paavsti valimise ruum. · Matroon (lk 75) Abielus olev suursugune roomlanna; auväärne abielunaine, pereema. · Sessoori väljak (lk 82) Häbistavaks peetud koht Roomas Esquilinuse värava taga, kus löödi risti orje, kes olid milleski süüdlaseks tunnistatud. · Marmor (lk 65) Marmor ('särav kivi') on laialt levinud moondekivim. Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani. Marmorile on sageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes. Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. Kohati leidub marmorit maakoores suurtes kogustes
Siis sai Rutilius teada, et ta seltsiline oi äraandja ning pärast võitlust surid nad mõlemad. 17.PEATÜKK Käimas oli saturnaalide päev, mis oli pidustus, mis kestis kolm päeva jumal Saturnuse auks. Neil päevadel oli vana kombe kohaselt teenreil ja orjadel lubatud nautida midagi vabadusetaolist. Lemmiktoiduks saturnaalide ajal oli sealiha, millest valmistati mitmesuguseid roogi. Pidustuse esimesel päeval tuli Rooma Esquilinuse värava kaudu noor ,,veiderdaja" Artorix. Ta tahtis jääda märkamatuks, kuid see ei õnnestunud ning ta pidi rahvale ette aste tegema Carinae kuuria juures. Pärast Rutiliuse surnukeha leidmist, õppis Artorix ära veiderdaja trikid, et uue saadikuna, oleks tee Catilina juurde lihtsam. Jäädes tahaplaanile, kuulis saadik, et Lucius Gellius Publicola ja Gnaeus Cornelius Lentulus Clodianus astuvad välja Spartacuse vastu kahe kolmekümne tuhandeliste meeste suuruste armeedega.
annaabi.ee 
