18 Esimese aastatuhande keskele jäävad tekstid viitavad aga seitsmele meloodiatüüpidele, mida nimetati grma-rgadeks ja 8.-9. sajandiks sai neist alus 32 grma-rgale koos mitmete variantidega.19 Ajaloo kohta veel nii palju, et algselt oli rga seotud draamaga, kuna muusika mängis Vana- India teatris olulist osa, ja teatud rgad juhatasid sisse kindlaid peatükke, tegelasi, stseene, situatsioone ja rasat (esteetiline maitse). Alles muusikaloo eraldumises draamast sai rga juurde esoteerilisi tähendusi.20 3.3. Tla ehk rütm Klassikalise India muusika juures on rütm vähemalt sama oluline kui meloodia. Algselt liigendasid muusikat asümmeetrilised käeliigutuste ja taldrikulöökide mustrid 3.4. Vdya ehk instrumendid ja instrumentaalmuusika 18 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001. Vol. 22,pp.? 19 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001. Vol. 22,pp.
Roy 1970. Sellel perioodil arendati ja laiendati teooriaid mitmekülgselt. Teooriate sellise lokkamise puhul aga oli tõenäoline, et neile olid õenduskogukonna poolt esitatud liiga suured nõudmised ja pandud liiga suured lootused, kuigi ka käesoleval ajal mõned neist on ajale vastu pidanud ja neid kasutatakse praegugi. Need teooriad said kriitika osaliseks ,kuna peeti praktikakaugeteks ja mitte otseselt õendusele suunatuteks, osa neist sisaldas esoteerilisi teooriaid ja teisi lähenemisi, millel ei olnud õenduspraktikaga mingit seost. Enamus oli kujundatud loogika ja deduktsiooni teel, selle asemel, et neid praktikas testida. Ka oli puudulik nende usaldusväärsus ja nad olid vasturääkivuses domineerivate filosoofiatega. Nendele teooriate põhjal ei olnud võimalik saada vastust küsimusele :”Mis on õendus?” Ehk sisaldub kõige olulisem teooriate arendamisest Fawceti uuringus aastast 2000, kus ta
Kuhnist võib jääda mulje, et tema jutt on deskriptiivne lk 145. Kuhni töö pole aga inult teadlaste töö kirjeldamine. Tema käsitus moodustab teooria teadusest, sest sisaldab tema erinevaid komponende ülesande seletust. Normaalteadus ja revolutsioonid täidavad vajalikke ülesandeid ja seega peaks teadus neid omadusi sisaldama endas, mis esindaksid teatud funktsioone (145). Kuhni käsitluse funktsioonid. Normaalteaduse perioodid annavad võimaluse arendada teooria esoteerilisi üksikasju. Teadlased töötavad paradigma raames, teevad eksperimente ja teoreetilist tööd, et paradigma viia vastavusse tegelikkusega. Siin peavad teadlased usaldama paradigmat, et nad asjakohast tööd saaksid teha. Tegemist on pigem sidumisega, kui kritiseerimisega (146). Kui kõik teadlased oleksid ainult normaalteadlased, siis ei jõuaks paradigma edasi arendada. Paradigmal oma raamistik. Paradigma pole täiuslik. Teadusele on
15 aastane Helli nimeline tüdruk. Jung uuris spiritistlikke nähtusi kaks aastat ning kirjutas sel ebaharilikul teemal ka oma doktoriväitekirja pealkirjaga ,,Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast" (Zur Psyhologie und Pathologie sogenannter okkulter Phänomene). Ebaharilik teema oli aga sünkroonis tol ajal saksa kultuuriruumis toimunud nõndanimetatud okultse taassünniga, kus loodi okultismialaseid looze ja teosoofilisi ringe ning anti välja esoteerilisi raamatusarju ning ajakirju. (MATSIN 2003:29) Doktoriväitekirja koostamine langes perioodi, mil Jung peale ülikooli lõpetamist oli valinud oma alaks psühhiaatria ning töötas Burghölzli psühhiaatriakliinikuks. Sel perioodil õppis Jung end väljendama teaduskeeles, kuid soov teadusliku paradigma läbi vaadelda taolisi kummalisi nähtusi jätkus. Nii on ta kirjutanud käsitluse, mis psühholoogi pilgu läbi uurib UFO- temaatikat
annaabi.ee 
