riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. (http://et.wikipedia.org/wiki/Haug ) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm ) Maailmas on haug levinud Kaspia, Mustas, Balti, Valges, Barentsi, Arktika, Põhja ja Araali meres ning Atlandi ookeani nõos, Vahemere nõos ja Põhja-Itaalias. Laialdaselt on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias ja Siberis idapoolt kuni Anadõri nõoni (Beringi mere nõgu). (Kottelat & Freyhof, 2007) Puudub ta vaid Issõk-Kuli ja Balhasi järves, Krimmi ja Kaukaasi veekogudes ning Amuuri vesikonnas. (Spanovskaja, 1979)
Haug HAUGI ELUPAIK JA-VIIS http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, ka riimvees. Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval. Elab üksikuna. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes.
lahkuvad magedast veest ookeani. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi, vaid hukkuvad sealsamas. Kasutatud kirjandus http://kalatoidud.files.wordpress.com/2010/12/raim.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/angerjas_kaisa.jpg http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/esoluck.jpg http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm
Lisad Allikas:Google 6 Allikas:Google Kasutatud kirjandus 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3. köide, lk. 332; Kirjastus ,,Valgus" 1988 2. Saar, U. Loomade entsüklopeedia. Tallinn ,,Sinisukk" 2007 3. Mikelsaar, N. Eesti NSV kalad. - Tallinn ,,Valgus" 1984 4. Raid, T. Euroopa kalad. Tallinn ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 2006 5. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm 7
märtsist kuni 15. maini. Kokkuvõttes sain ma teada, kui suured ja rasked need kalad võivad olla, kus ja kuidas nad elavad, mida söövad, kui vanaks elavad ning palju muud. Minu arust on haug ja koger väga huvitavad kalad ja nende kohta informatsiooni otsimine andis mulle väga palju teadmisi juurde. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koger_kerda.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Haug http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CARCAR2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm ENE 3, lk 332, Tallinn, Kirjastus ,,Valgus", 1988
annaabi.ee 
