Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöörida. Esmeraldal oli väike armas valge kitseke Djali ning ta arvas, et Djali oskab mõtteid lugeda. Esmeralda oli siiras hing, ega soovind kellelegi halba ega ka kurja. Kuid kahjuks saatus teda ei hellitand nagu ka Quassimodot. Quassimodo oli Esmeraldale täielik vastand välimuse kohapealt. Tema küürus selg, inetu ühe silmaga nägu ja lombakas kõnnak tekitasid vastikust väga paljudes. Quassimodo oli jumalaema kiriku kellalööja ja varjus pealmiselt kiriku müüride vahele
Samas võib ka headus hukutav olla, kui seda on korraga nii palju ühes isikus. Võib juhtuda, et üdini hea inimene ei oska halba enda ümber ära tunda ja see võib talle endale lõpuks saatuslikuks saada. Nii juhtus ka Esmeraldaga, ta hukkus oma naiivsuse tulemusel, oli usaldav ja annastsalgav ja ei osanud näha reeturlikkust enda ümber. Quasimodo oli minu arvates armas tegelane. Olgugi, et kole ja kohati ka kuri ning ettearvamatu, oli tal siiski hea süda. Ka Esmeraldal oli hea süda ja ta oli puhtuse ning headuse kehastus, kuid koos oma naiivsusega muutus see imalaks. Quasimodo seevastu oli nagu tasakaalustatud, oma koleda välimuse tõttu leidis ta minu kaastunde ja tänu oma ennastsalgavale käitumisele ning puhtale armastusele suhtun ma temasse täie austusega. Minu arvates oli ta selles teoses kõige parem tegelane, kahju vaid, et tema lõpp pidi nii traagiline olema. Kummaline, et mul ei ole kahju niivõrd sellest, et Esmeralda pidi
Ja suhtles paljudega. Põhiline mis teoses toimus oli Jumalaema kiriku kirjeldamine. Tegevust oli väga vähe. Alles väga lõpu poole toimus väga huvitavaid asju. 4. Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelaste süsteemis: 2. Tegelase iseloomustus: Esmeralda on mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Ta armastas väga tantsimist. Ta oli hea, südamlik ja hooliv. Esmeralda esines alati oma kitsega. Esmeraldal oli Quasimodost kahju. Quasimodo armastas Esmeraldat väga aga hiljem sai teada, et Esmeralda on tema tütar. Esmeralda omakorda armastas Phoebust. Esmeralda ei elanud koos emaga sellepärast, et mustlased olid ta ema käest ära varastanud ning ise ülesse kasvatanud. Esmeralda abiellus vahepeal ka Gringoinega ja ta pidi temaga olema 4. aastat abielus. Esmeralda ja Phoebuse kohtumine ebaõnnestus kuna Claude Frollo tappis Phoebuse. Esmeralda võttis süü endale peale,
mustlastele nii sagedaste nõiaprotsesside eest. Kui Gringoire talle just mitte meheks polnud, siis vähemalt oli ta venna eest. Filosoof pidas väga kannatlikult vastu säherdusele pla1 4 3 toonilisele abielule. Tal oli ikkagi oma puhkease ja tükike leiba. Igal hommikul läks ta hulguste pesakonnast minema, enamasti ikka mustlastüdrukuga, kellele ta tänavanurkadel raha saamisel abiks oli; igal õhtul tuli ta temaga ühise katuse alla tagasi, laskis Esmeraldal tema kambrikesse minna ja tal ukse riivi panna, kuna ta ise õiglase unne vajus. Selline olemine oli igatahes üsna mõnus, nagu ta ütles, ja väga soodus unistustele. Muide, filosoof polnud oma südames päris kindel, kas ta mustlastüdrukut nii väga armastabki. Peaaegu niisama palju armastas ta kitse. See oli meeldiv, armas, tark, vaimukas, õpetatud loom. Keskajal olid sellised õpetatud loomad, keda väga imetleti, kes aga tihti oma õpetajaid tuleriidale saatsid, üsna tavaline nähtus
annaabi.ee 
