vastutuse ning juhtrolli just tänu oma missioonitundele,sisemistele väärtustele. Tänapäeva poliitikas on järjest vähem loomeinimesi ning poliitikud ei oma tihti muud eriala kui poliitika ise. Poliitika on muutumas eraldi valdkonnaks, kuhu ei kogune enam erinevate valdkondade parimad esindajad ehk eliit, vaid kes kasvatab end ise. Sellises muutuvas olukorras tuleb poliitikasse järjest rohkem neid, kellel on esikohal esmatarvete rahuldamine ehk palga teenimine, mitte eneseteostus ja missioonitunne. Eliit-inimesed kerkivad esile just kriisiolukorras. Nad on justkui ühiskonna valvurid, ei karda riskida ideede nimel. Ka praeguses majanduskriisis on vaja eliit-inimesi, eliit- ärimehi, kes oskavad ärilise kasumiga riigile tervikuna kasu tuua, unustamata lihttöölisi. Tallinnasse võeti tööle inimesi reisiteenindajateks,reisisaatjateks kellel polnud tegelikku töödki, nagu töötu abiraha andmine.
1. JUHTIVATE LÄÄNERIIKIDE ARENG Läänemaailma juhtivad riigid olid 1960.a alguses jõudnud majanduse õitsenguni. Välispoliitiliselt toimus koloniaalimpeeriumide lagunemine ja „kolmanda maailma“ esiletõus, ida suunas aga mõningane „ Külma sõja“ nõrgenemine, „esimene sula“ ja sula jätkumine peale „ Kuuba kriisi“.Tehnika areng oli muutnud töö ja olmetingimusi, muutunud olid vaba aja harrastused. Esmatarvete rahuldamine oli noorele põlvkonnale endastmõistetav. Noorte kõrgem haridustase pani neid rohkem huvituma hingelistest, vaimsetest ja kultuurilistest probleemidest ning samuti juhtima tähelepanu ühiskonnas valitsevatele probleemidele. Läänemaailma 60.aastatel toimus nn. „ noortemäss“, mis leidis väljendust hipide liikumisest. Toimusid üliõpilaste streigid ning protestimised, samuti levis eliitnoorte seas subkultuur,kuhu kuulusid-britid, hipid, rokkarid, häkkerid,
teadvust, et nad oleksid saanud läbi näha patriarhaalse ühiskonna struktuuri ja teha selgitustööd nendest aladest, mis eriliselt puudutas naisi. Pigem toetati oma parteipoliitikat. Oleme harjunud mõtlema, et raha olemasolu tuleneb prioriteetidest. Tundub, et ka lastest ei hoolita, sest kuidas muidu sai nüüd, iibevaesel aastal, loovutada osa lastetoetuse rahadest teisteks eelistusteks ja lõpetada vastsündinute esmatarvete paki üle-eestilise rahastamise? Vastsündinute pakid maksaks Andra Veidemanni järgi 6 miljonit krooni, see on vaid 10 Mercedest, kui arvestada, et üks auto maksab umbes 600,000 krooni. Ka lasteaedadesse on hakanud maksud tasahilju sisse hiilima. Maksuline lasteaed tähendab, et vaesemad pered peavad koolieelikud üksi koju jätma. Mujal läänemaailmas on see seadusega rangelt keelatud. 19 Kokkuvõte
2.1. Inimressursside juhtimine Iga ettevõtja teab, et head töötajad on firma tähtsaim vara. See kehtib nii teenindus kui tootmisettevõtete puhul. Seetõttu tuleb ettevõtjal välja töötada kaadripoliitika, mis võimaldab häid töötajaid ligi meelitada ja firmas hoida. Ettevõtja peab teadma, mida töötajad temalt ootavad. Tähtsaimaks peavad noored inimesed meeldivaid töökaaslasi. Teisel kohal tuleb kõrge palk - töötasust peab jätkuma rohkemaks kui ainult esmatarvete rahuldamiseks. Soovitav on, et palk sõltuks firmas oldud aastatest ja ka igaühe tööpanusest., ja kolmandaks huvitavad tööülesanded. Ka siis kui palk on piisav, tahavad töötajad teada, kas nende töökoht säilib ka tulevikus. Kindla töö korral ollakse tihti nõus ka väiksema palgaga leppima./3, lk.35/ Suurt mõju avaldavad töötajatele ka tööpäev, keskkond ja osalemise tunne ning loomulikult karjääri võimalus
bioloogiliste tarvetega, janu- ja näljatunne. Mõni aeg pärast sündi ilmnevad kuus primaarset emotsiooni: rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikustunne ja Nii tarbed kui neid saatvad emotsioonid motiveerivad käitumist. Alguses reageerib vastsündinu vaid tarvetele ja emotsioone esilekutsuvatele tingimatutele ärritajatele. Sedamööda, kuidas laps areneb, võivad operantse tingituse vahendusel hakata süvenema väga erinevad käitumismallid, kui need seostuvad esmatarvete rahuldamisega. Tugeva assotsiatiivse seose tekkimisel käitumismalli ja esmatarbe rahuldamise vahel hakkavad need käitumismallid ise toimima käitumist ajendava jõuna, omandades sekundaarse tarbe funktsiooni. Niisuguste sekundaarsete tarveteks on sõltuvus, ühinemistarve, pealetükkivus jne. Nüüdsest peale muutub esmatarvete rahuldamist toonud käitumine ise kinnituseks toimingutele, mis kindlustavad sekundaarsele tarbele vastava käitumise
annaabi.ee 
