Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvesta, vaid saadetakse sealt kohe pikaajalisse mällu [3]. Joonis 1. Lihtne test esmase mälu uurimiseks. Iga kujund on kokku pandud kahest pikemast ja ühest lühemast sirglõigust. Vaadake seda pilti 6-7 sekundit., katke see seejärel kinni ja proovige reprodutseerida see puhtale paberile. Vaadake, mis juhtub [2] Viimastel aastakümnetel vaatlevad psühholoogid uue materjali taju kahes astmes (faasis): 1) Esmataju, mil uut materjali võetakse vastu esmakordselt ja hinnatakse vastuvõtja poolt emotsionaalselt. Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjuselt õpilasele tähtis, ei meeldi või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta rohkem tööd- seda ei salvestata [1]. 2) Korduvtajumine , mis viib uue materjali tundmaõppimisele sügavuti ja mitmekülgselt. See viib uue materjali mõistmise ja teadvustamiseni, mis on vajalik
üles leida. Salvestamine kui aktiivne protsess Uue info vastuvõtt algab eelkõige tajust, mis tugineb inimese meeleorganite komplekssele tegevusele. Taju on põlvnemiselt erakordselt ürgse päritoluga ja seetõttu on välismaailm seal toimuvaga inimesele (meeleorganitega) väga lihtsalt vastvõetav (ka tunnis). Tähtis on seejuures teada, et viimastel aastakümnetel vaatlevad psühholoogid uue materjali taju kahes astmes (faasis): Esmataju Uut materjali võetakse vastu esmakordselt ja hinnatakse vastuvõtja poolt emotsionaalselt. Just seda on õppimisel väga tähtis teadvustada. Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjusel õppijale tähtis, ei meelde või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta ka edasi tööd seda ei salvestata. Korduvtajumine on ratsionaalsema iseloomuga, mis viib uue materjali tundmaõppimisele sügavuti ja mitmekülgselt. See viib uue materjali mõistmise ja
alusel. Nii kujunevad paariviisi vastandmõisted. 2. kolme eseme võrdlemine pikkuse, laiuse, kõrguse järgi (3 esemest järjestatud paaride seadmine) 3. kuni 5 eseme suurustunnuse järgi järjestamine, mille käigus omandatakse oskus seada esemeid kasvavasse või kahanevasse järjekorda ning seda sõnaliselt väljendada. 16. Kuidas tutvustaksid lapsele uut arvu? Miks just nii? Uue info vastuvõtmine algab eelkõige tajust. Kõige tähtsam on esmataju, mil uut materjali võetakse vastu esmakordselt ja hinnatakse vastuvõtja poolt emotsionaalselt. NB! Väga vajalik teadvustada! Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjusel õppijale tähtis, ei meeldi või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta ka edasi tööd seda ei salvestata. Ainult mõistetud (arusaadav) materjal võib pikaks ajaks püsimällu jääda. (Leppik 2006:44) Lastele peab andma võimaluse ISE lahendusi leida
Episoodiline mälu kus säilivad andmed inimese enda elus aset leidnud sündmuste kohta. Episoodiline mälu on mälu liik, mis keskendub inimese enda ümber ja sisaldab põhilise komponendina isiklikke kogemusi ajas. Püsimälu info säilub aastakümneid ning selle maht on hiiglaslik. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. Oluline on informatsiooni salvestamisel ka esmataju. Esmatajus uut materjali võetakse vastu esmakordselt ning emotsionaalselt. Kui uus materjal pole mingil põhjusel õppijale tähtis, ei paku huvi või ei meeldi, siis seda mällu ei salvestata. Kasutatud kirjandus: 1) http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.htm 2) http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html 3) Peep Leppik ,,Õppimine on tõesti huvitav" 4) ÄLU Sissejuhatus
annaabi.ee 
