Selliselt tegutsedes väldid mastiiditekitajate levikut ja piima liigset aeratsiooni. 1. 7. Nisade hooldus Nisade pind peab olema sile, pehme ja elastne. Kui nisa pind muutub kuivaks või karedaks, tuleb põhjus kõrvaldada. Kasutada võib nisakreem või nisade pritsimiseks ja kastmiseks ettenähtud aineid: · kasutada ainult lubatud aineid · kasutada neid soovitud koguses · valmistada igaks lüpsiks värske lahus 1. 8. Mullikate lüpsmine Esmapoeginud lehmade lüpsmisega tuleb rajada hea alus kõrgele toodangule ja õigetele lüpsiharjumustele. Esmapoeginud lehmi peab harjutama piima tootma ja piima andma. Lüpsja meelelaad, kannatlikkus ja suhe lehmaga on otsustava tähtsusega hea tulemuse saavutamisel. Tingimused, mis võivad teha lüpsi kergemaks: Enne poegimist: · viia mullikas kolm nädalat enne oletatavat poegimist lehmade keskkonda. · Puudutada udarat ja nisasid ning hõõruda või pigistada nisasid
valgusisaldus ja toodang laktatsioonide järgi ja eluaja kohta. Jõudluskontrolli arvestus, iga aasta tehakse aastaraamat ja andmed kantakse jkk-sse. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine. Lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14kuu jooksul. Rasvkoed paiknevad:nahaalune rasv,lihastevaheline rasv,lihastesisene rasv,sisemine rasv. Veiste realiseerimine lihaks: üle 3a vanused,kuni 3 a vanused esmapoeginud,3kuu kuni 3 a mullikad,14 päeva kuni 3kuu vanused vasikad. Lihajõudluse hindamine (E-ekstraU-väga heaR- heaO-keskmineP-lahja hindamise olemus- lihakusklassid) kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Tapasaagis=tapamass/tapaeelne kehamass *100 Liha kvaliteedi organoleptiline määramine: õrnus,mahlakus,lõhn,maitse,värvus,puljong.
odavatega. 1-2 kuu vältel (sõltuvalt kehakaalu suurusest) pärast poegimist lüpsavad lehmad osaliselt kehavarude arvelt - annavad rohkem piima, kui ratsiooni järgi peaksid andma. Hea lehm lüpsab kehavarude arvelt 6 liitrit piima lisaks ja kaotab kehakaalust kuni 1 kg päevas. Keskmine lehm annab lisaks 3 liitrit piima ja kaotab kaalus 0,5 kg päevas. Kasutatakse ära avanss-söödaga saadud toitained. Kehavarude arvelt ei või lasta lüpsta väikesekasvulistel esmapoeginud lehmadel - see põhjustab nende kasvu seiskumist. Söötmine laktatsiooni kestel Lüpsiperioodi kestel on lehm tavaliselt uuesti tiine, vältida tuleb hallitanud söötade söötmist. Söötmise abil püütakse vältida tiinusest tingitud tootmise langust. Lüpsiperioodi teisel poolel hakkab toodangutase alanema headel lehmadel vähehaaval ja sujuvalt, kehvematel lehmadel kiiremini ja hüppeliselt. Tavaliselt on aga hüppeline toodangutaseme langus tingitud söötmis-pidamisvigadest
sabavoldile, puusanukile, landele, viimastele roietele ning kubemevoldile, seejärel rinnalülide ogajätketele, abaluu piirkonnale ja kaelalotile. Olenevalt toitumusest jaotatakse tapaveised kategooriatesse: Tapaveiste rühmad ja toitumuskategooriad. grupp Elusmass,kg Rümbamass,kg Toitumuskategooria 1.Täiskasvanud Ei ole piiratud Ei ole piiratud I kat.II kat 2.Esmapoeginud a) üle 350 a) üle 165 I kat.II kat lehmad b) alla 350 b) alla 165 I kat.II kat 3.Mullikad 1. üle 450 Üle 230 Valikklass a) pullmullikad 2. 400-450 195-230 Esimene klass b) lehmmullikad 3. 350-400 168-195 Teine klass c) härgmullikad 4. 300-350 Alla168 Kolmas klass
annaabi.ee 
