,,Vikerlaste" muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. ,,Vikerlased" Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. ,,Vikerlastes" leidub rohkesti emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Teosel oli üsnagi suur menu ning Aavast sai koheselt vägagi tunnustatud helilooja. ,,Vikerlased" esmalavastust mängiti kokku 22 korda, mida oli oma aja ja olude kohta ebatavaliselt palju. ,,Vikerlasi" on lavastatud korduvalt, selle üksikuid aariaid esitatakse tihti kontserdilaval ning lisaks on ,,Vikerlasi" veel esitatud vabaõhuetendustel. Viimane ,,Vikerlaste" lavastus Eestimaal toimus 1987. aastal ,,Vanemuise" teatris. Teose edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida LooTalvaril. Muusikapala
ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. "Vikerlastes" leidub seda rohkesti, näiteks Sigtuna vürsti Olavi aarias. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Siin on ka vahvaid kooristseene, nagu populaarne meeskoor "Läki, läki!". Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle zanri poole pöörduma. "Vikerlasi" on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval. Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme,
’’Vikerlased’’ muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud Estonia ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle žanri poole pöörduma. ’’Vikerlasi’’ on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval. Just selle pärast valisingi tema esindama EV aegset ’’tõsist’’ muusikat – ’’Vikerlased’’ on niivõrd tähtis etendus olles esimene ooper Eestis. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on
Leninile, Stalinile ja kom. pareile. Heliloojad kes sellega kaasa ei läinud, oli oht saada „keelatud heliloojateks“. Dmitri Šostakovitš (1906–1975) 1919–1925 Peterburi konservatoorium Pianist (käis Chopini konkursil) ja helilooja (lõputöö 1. sümfoonia) Ta oli Meyerholdi teatris pianist-helilooja. Oma esimese ooperi „Nina“ (Nikolai Gogoli süžee), kirjutas Šostakovitš 1928. a., mis tekitas pärast esmalavastust tormilisi diskussioone. Lugu ise on kantud absurdihuumorist. Tegevus toimub 19. saj. Venemaal. Ooperis lähtub Šostakoviš pigem numbriaariast, kui muusikadraamast. Olulisel kohal orkestratsioon. On löökpillid ja balalaikad. Ooper pidas Leningradis vastu 16 etendust ning võeti siis liiga skandaalsena mängukavast maha. Š oli ka II ooper, 1934. a. valminud „Katerina Izmailova“ 9. Ekspressionismi jätkumine 1920. ja 1930. aastatel. Berg. “Wozzeck”. “Lulu”.
annaabi.ee 
