Kultuur · Saagad sõna saga on islandi keeles proosavormi jutustus või lugu. Saagad on Islandi looming ja moodustavad kõige huvitavama osa islandi kirjanduses. Sugukonnakroonikad, mis jutustavad võitlustest vaenlastega, omavahelistest tülidest, kaugetest meresõitudest ja röövretkedest. Anonüümsete autorite poolt on kirja pandud Norra kuningate ajalugu, Islandi piiskoppide kroonikad ning saare esmaasukate sugukonnasaagad. · Saaga on ühtaegu nii ajalugu kui ka ilukirjandus. Saagad kirjutati käsitsi pärgamendile ja samast raamatust tehti mitu koopiat. Kultuur · Suulised allikad vanal ajal lugusid jutustades meenutati ühist ajalugu ja sugupuu nimistuid ning esitati luuletusi. Suulises pärimuses talletati sündmused, saare esmaasukate sugukonna lood ja rahvalaulud, ning neil põhinevad jutustused ja elulood.
Sumerid Tsivilisatsiooni tekkimine. Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi- ga´ks ehk musta peaga inimesteks ja oma maad ki-en-gi´ks ehk tsiviliseeritud isandate koht. Nende maa-ala oli vanalajal Mesopotaamia lõunaosa hõlmanud piirkond, mis ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi.
Saksamaa), dateering: ca 35 000 aastat tagasi Gravetta kultuur Dateering: 32 000 – 22 000 aastat tagasi Levikuala: enamik Lõuna-Euroopat Tüüpese: spetsiifilised nooleotsad, uuritsad Tuntuim esemeliik: nn veenusekujukesed Hilisem vorm – nn epi-Gravetta (Ukrainas ca 18 000 – 10 000 eKr) Hilispaleoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas Hulk ligikaudu samaaegseid kultuure või tehnokomplekse, mida seostatakse Baltimaade esmaasustamisega. Põhihüpoteesid Baltimaade esmaasukate kohta: • Lõunapoolne taust ja/või mõju – Swidry ja/või Ahrens-burgi kultuur, enam toetatud (järgmised slaidid) • Idapoolne päritolu või mõju – epi-Gravetta kultuur (tänapäeva Ukraina ja Lõuna- Venemaa aladel) ning nn Swidry-järgsete kultuuride varased etapid, nagu Butovo (Volga ja Oka jõgede vahel), Veretye (Äänisjärve piirkond), samuti Kunda, kõiki neid seostatakse tavaliselt mesoliitikumiga Hamburgi kultuur Dateering: 13500-11000 eKr
Teine oluline siire toimus hiljem, 1150. a paiku pKr, kui polüneeslased avastasid Uus-Meremaa. Kaugus on jälle kahetuhande miili ringis ning kuigi too maismaamassiiv on sootuks suurem kui Lihavõttesaared või Hawaii, oli selle ülesleidmiseks ometi vaja tublisti navigatsioonioskusi Kui James Cook aastal1 769 Uus-Meremaal randus, oli tal kaasas tahhiitilane Tupia, kes sai maooridega hõlpsasti keskustleda Ilmselt polnud maooride keel kuigivõrd erinev mõni sajand varem saabunud esmaasukate keelest. Polüneeslaste ja melaneeslaste retked võeti ette uurimisreiside koidikul. Nad Suutsid lahendada navigatsiooniprobleeme ja rajada edukalt asumeid kaugel oma kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest. Pole teada isegi ühegi tollase maadeavastaja nime. Läänepoolkeral ei ole sellist hiiglaslikku veevälja nagu Vaikne ookean, kuid läänlaste
annaabi.ee 
