aga, seevastu, sarnaselt) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine. Hilisematel etappidel erinevused suurenevad Mõtlemise ja kõne vahelised seosed · Erinevad keeled ---- erinevad sõnad, erinev grammatika, erinevad viisid kombineerida sõnu lauseteks. · Mitu sõna on Eskimodel lume kohta? 200-300 sõna :D · Kas see tähendab, et ka mõtlemine erinev? · Eesti keeles: ta, tuleviku puudumine? Ei ole sugusid, nt he ja she, on ja ona. Meil ei ole sõna, mis viitaks tulevikku nt will Sapir - Worfi hüpoteesid · Lingvistiline determineeritus: keele struktuur mõjutab või isegi määrab tunnetamise (taju, mõtlemise, mälu) · Nõrk vorm: mõjutab Näiteid · Objekte, mida sõnadega raske nimetada, raske meelde jätta · Värvi prototüüpi parem meelde jätta
Võib öelda, et institutsioon luuakse vajaduste rahuldamiseks, kuid uued ei pruugi nii üks üheselt mõistetavad olla. Eirati psühholoogilist lähenemist, nähti vaid vajadusi põhjusena tegutseda. Lingvistilise relatiivsuse hüpotees (Boas-Sapir-Whorfi hüpotees): mingi grupi, rahva maailmatunnetus sõltub keeleterminitest. Me ei saa mõelda terminite kaudu, mida meie keeles ei ole. Maailma saab tunnetada keeles olemasolevate terminite kaudu (nt eskimodel palju sõnu lume jaoks; jaapani keeles puuduvad eraldi sõnad sinise ja rohelise eristamiseks). Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939) ja C. G. Jung (1875-1961) Freud: inimene koosneb kahest osast väike osa teadvus, suur alateadvus, mis koosneb ihadest, mida me ei teadvusta. Kogu kultuur on psüühiliselt determineeritud. Jung tegeles antropoloogiliste uuringutega. Alateadvus: 1) pealiskaudne (ratsionaalselt tunnetav); 2)
haritlaste vs talupoegade keel) Stiil, register seotud situatsiooniga (ametlik vs igapäevane keelekasutus) Keel ja mõtlemine Edward Sapir ja Benjamin Whorf lingvistlise relatiivsuse hüpotees (Sapir-Whorfi hüpotees). Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuida inimene maailma tajub ja maailmast mõtleb. Seega erinevat keelt rääkivad inimesed elavad erinevas maailmas. Näiteks aja väljendamine hopi indiaanlastel (puudub grammatiline aeg), sõna lume kohta eskimodel. Lingvistiline relatiivsus Lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi testimine, mõned uurimisteemad: grammatiline sugu, objekti asukoha väljendamine, värvinimed. Diskursus: viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kirjutatakse; reeglid mis reguleerivad seda, mida mingi teema kohta saab öelda. Näiteks rahvussuhete diskursus kuidas ajakirjanduses kujutatakse erinevate rahvaste suhteid; valimiste diskursus mida valimistest kirjutatakse. Ajakirjandusliku diskursuse analüüs
tunnetuslikud süsteemid ja need tunnetuslikud süsteemid mõjutavad inimeste mõtlemist. Niisiis mõtlevad araablased keelelise sõltuvuse hüpoteesi kohaselt kaamelitest teisiti kui teised rahvad. See tähendab, et keelelise sõltuvuse hüpoteesi kohaselt vormib keel mõtlemist. Seda hüpoteesi nimetatakse ka Sapir Whorfi hüpoteesiks (Sapir, 1941; Whorf, 1964). Omal ajal oli see hüpotees väga levinud ja selle alusel loodi müüt, mille kohaselt eskimodel olevat väga palju sõnu lume tähistamiseks, samas kui inglise keeles on lume tähistamiseks üks sõna. On olnud uurimusi keeleliste universaalide kohta seoses keelelise sõltuvuse hüpoteesiga. Keelelised universaalid on eri keelte vahel eri kultuurides ilmnevad sarnasused. Keeleteaduses on tuvastatud universaale fonoloogias (foneemid), morfoloogias (morfeemid), semantikas ja süntaksis. Seda valdkonda iseloomustavad hästi värvide nimetuste uurimused. Eeldavasti puutuvad eri
annaabi.ee 
