Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Haapsalu sõbruslinnad 1. Rendsburg, Saksamaa 6. Uman, Ukraina 2. Hanko, Soome 7. Fundão, Portugal 3.Haninge, Rootsi 8. Eskilstuna, Rootsi 4. Loviisa, Soome 9. Petlemm, Palestiina 5. Greve in Chianti, Itaalia Haapsalu kuurort Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on siia puhkama meelitanud paljud https://et.wikipedia.org 220px-Haapsalu_coat_of_arms.svg
(ABB, SKF, Ericsson). Keemia tööstuses on tähtsaimaks muutunud ravimitööstus, mis on ka maailmas tunnustust leidnud (Astra, Pharmacia & Upjohn). Ka metsatööstus on Rootsis väga tähtis, milles on väga suur rõhk paberi tootmisel. Tööstusettevõtted paiknevad Rootsis suuremate linnade ümbruses, näiteks masina ja elektroonika tööstus on kogunenud põhiliselt Stockholmi, Göteborgi, Eskilstuna, Malmö ja Helsingborgi lähistele. Keemia tööstus on koondunud samuti Stockholmi ja Helsingborgi. Tekstiili tööstus on Boråses, Norrkäpingus, Malmös ja Karlskogas. Rauamaaki kaevandatakse põhiliselt Kiruna ümbruses, töödeldakse aga Luleas, Bomlängs ja Sandvikenis. Põhjuseks on tarbijate lähedus linnades, tööjõu olemasolu ja samas ka hea transpordi võimalus, sest suurtes linnades on kõigis sadamad ja lennujaamad. Rootsi ekspordib:
Ericsson). Keemia tööstuses on tähtsaimaks muutunud ravimitööstus, mis on ka maailmas tunnustust leidnud (Astra, Pharmacia & Upjohn). Ka metsatööstus on Rootsis väga tähtis, milles on väga suur rõhk paberi tootmisel. Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Tööstusettevõtted paiknevad Rootsis suuremate linnade ümbruses, näiteks masina- ja elektroonika tööstus on kogunenud põhiliselt Stockholmi, Göteborgi, Eskilstuna, Malmö ja Helsingborgi lähistele. Keemia tööstus on koondunud samuti Stockholmi ja Helsingborgi. Tekstiili tööstus on Boråses, Norrkäpingus, Malmös ja Karlskogas. Rauamaaki kaevandatakse põhiliselt Kiruna ümbruses, töödeldakse aga Luleas, Bomlängs ja Sandvikenis. Põhjuseks on tarbijate lähedus linnades, tööjõu olemasolu ja samas ka hea transpordi võimalus, sest suurtes linnades on kõigis sadamad ja lennujaamad. Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
See aga viitab asjaolule, et Rootsi emigreerunud eestlaste hulgas oli harrastusmuusikuid küllaltki palju ja nende tase oli piisav tantsuorkestris mängimiseks. Samast allikast pärit andmete kohaselt eksisteeris Stockholmis mõnda aega kollektiiv, kes nimetas end “Väsind vendade orkestriks”. Nende koosseis ei ole teada, fotot nendest ei ole õnnestunud leida. Mart Kiiverilt saadud informatsiooni 311 kohaselt tegutses 1950.–1966. aastani Rootsis Eskilstunas aktiivselt 7-liikmeline Eskilstuna Eesti Seltsi orkester, mis esines eestlaste pidudel Eskilstunas, Stockholmis, Uppsalas ja mujalgi, aga ka Rootsi soomlaste, lätlaste ja kohalike rootslaste pidudel. Orkestrist on olemas ka foto (vt foto 69) ja teada koosseisus olnud muusi- kute nimed. 312 Toodud nimekiri on orkestri algkoosseisust, tegutsemise 16 aasta jooksul vahetus koosseisus kokku 17 meest, kuid lühemat aega kollektiivi töös osalenute nimesid M. Kiiver enam ei mäleta. Orkestri juhina tegutsenud inseneriharidusega M
sekretäriks oli alguses Valev Uibopuu. Mõlemad ajalehed on püsinud pikka aega Rootsi eestlaste laual. Korduvalt on üritatud ka ühineda, aga sellest pole midagi välja tulnud. Pikemat aega püsis eestikeelne väljaanne "Stockholms-Tidningeni" juures. Esimene eesti lehekülg ilmus 22. detsembril 1944. Toimetasid Uno Tamm, Juhan Kokla, Voldemar Kures jmt. Viimane number ilmus 29. märtsil 1959. Samal aastal hakkas ilmuma "Eesti Päevaleht", toimetas Juhan Kokla. Esialgu oli ajaleht Eskilstuna lehe lisa, hiljem moodustati iseseisev organ. Leht ilmus algusest 1970. aastani 6 x nädalas, 1971-94 kaks korda nädalas ja praegu vaid 1x nädalas. Eesti Post toodi Saksamaalt 1950 Rootsi, muutis seal nime, kuid Malmös ilmus samanimeline väljaanne 1975. aastani. Ajakirjadest väärivad esiletõstmist "Kodukolle" (asut. 1945, tmt Evald Voitk). 1950 hakkas ilmuma "Tulimuld" B. Kangro toimetamisel. Ajakiri "Mana" Ivar Grünthali
annaabi.ee 
