Autentsuse küsimus Nagu ilmnes, siis üks võimalik lähenemine „Inimese Poja“ kasutusele on seotud varakristliku kiriku tegevusega. See omakorda toob välja küsimuse autentsuse kohta, ehk millised „Inimese Poja“ kasutused Uues Testamendis, tõesti kuuluvad Jeesusele ja millised mitte. Oluline oleks mainida ära Inimese Poja väidete tüüpjaotus, mida kirjeldab oma artiklis ka Francis J. Moloney.14 Inimese Poja väljendused jaotuvad kolmeks: kannatav Inimese Poeg, eskatoloogiline ja lunastatud Inimese Poeg ja olevikuline Inimese Poeg. Burkett näib autentsuse teema juures eelistavat kaksikjaotust: apokalüptiline ja mitteapokalüptiline Inimese Poeg.15 Erinevatel alustel võidakse autentseks pidada neid väiteid, mis on apokalüptilised, neid, mis ei ole või hoopis kõiki või vaid üksikuid. Kui ainult mitteapokalüptilised väited on tõesed, siis on selleks erinevaid seletusi: näiteks võis apokalüptilised väited olla loodud peale Jeesuse
Patt levib sugulise akti teel. Universaalia- üldmõiste. Keskajal üks põhilistest vaidlusalustest teemadest. Kas ainult universaaliad sisaldavad tõelist olemist, samal ajal kui üksikmõisted on nendest tuletatud või on ainult konkreetsetel üksikasjadel reaalne olemine, samal ajal kui universaaliad on paljad nimetused, mis inimesed on iseendale loonud? Jumalatõestus- mõistuspärane ümberseletus jumala olemasolu kohta. Kosmoloogiline, ontoloogiline, eskatoloogiline-ajalooline, teleoloogiline, moraalne Teodiikeküsimus- küsimus kurja olemasolu kohta. Kui kõik on jumala loodu, siis kuidas saab olla maailmas kurjus? Modi- substantsi seisundid (Spinoza) Monaad- substantsi jõud, looduse hingeline aatom "Confessiones" ("Pihtimused") "De civitate Dei" ("Jumalariigist") vt augustinus "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu") vt aquino thomas "Opus maius" ("Suurem teos") vt roger bacon
kuna teistest lähtuvate paratamatute asjade rida ei saa olla lõputu, on olemas esimene iseenesest hädavajalik ja paratamatu e Jumal), Jumal kui mõõdupuu (kõigis asjades on rohkem või vähem, ent seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi algne mõõdupuu e Jumal), Jumal kui eesmärkide püstitaja (asjad vajavad eesmärgi saavutamiseks kõigepealt eesmärki, milleks on eesmärke püstitav ülim juht e Jumal), eskatoloogiline jumalatõestus (kõigi rahvaste juures, kultuurides eeldatakse Jumala olemasolu, see veendumus ei ole suvaline ning ainus mõeldav põhjus on Jumala tegelik olemasolu /Descartes: 'Me leiame Jumala idee oma teadvusest./; on olemas ajaloofakte, mis seletavad Jumala tahte tagajärgesid, nt Iisreali rahva ajalugu on üks jumalatõestusi), moraalne jumalatõestus (kuna inimene leiab südametunnistuses moraalse seaduse, mis ei sõltu kasulikkusest, peab olema inimeseväline seadusandja e Jumal).
tähendab, et olemas peab olema midagi paratamatut, mis on kindlasti olemas ning selleks peaks olema jumal. :) Täiuslikkus kõikides asjades on rohkem või vähem, kuid seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi mõõdupuu ning Aquino Thomas usub, et see ainus täiuslik olend peab olema jumal. :) Eesmärgistatud mõistuseta asjad vajavad eesmärgi saavutamiseks eesmärgi püstitajat ning ülim eesmärgi püstitaja ongi seega jumal. *) Eskatoloogiline jumalatõestus ütleb, et kõigi rahvaste juures, kõikides kultuurides ja kõikides religioonides eeldatakse jumala olemasolu ning selline eeldus ei saa olla tekkinud juhuslikult ja sellel peab olema olemas põhjus ehk jumal peab olema olemas, sest teda on ajaloos käsitletud piisavalt palju. *) Moraalne jumalatõestus Immanuel Kant ja skolastikud on väitnud, et inimene leiab oma südametunnistusest teatava moraalse seaduse, mis ei sõltu kasulikkusest, järelikult