• Üritused • Koosolekud • Teadete tahvel 8. Mis on kriisikommunikatsioon? • Kriis on olukord, mis on jõudnud murrangulisse faasi. • Erakorraliselt tähtis on sekkumine, et vältida suuremat kahju. • Kriis on ootamatu sündmus. Põhiküsimus: millal? Kriisikommunikatsioon: Riskide kaardistamine Pidev koostöö kriisi kaardistamisel ning selle lahendamisel Kriisi märgid: • Üllatus • Ebapiisav info • Eskaleeruvad sündmused • Kontrolli kaotus • Kasvanud väline huvi • Kaitsesse tõmbumine • Paanika Kriisiga kaasneb: • Oht - elule, turvalisusele, organisatsiooni eksisteerimisele • Ajasurve - otsustajad peavad töötama kiiresti • Stress - neile, kes vastutavad olukorra normaliseerumise eest 9. Milline on kriisikommunikatsiooni plaan? • Kriisi kiire lõpetamine • Tekkiva kahju piiramine • Usalduse taastamine
iseloomustab ajanappus. Kriisi ennetamine: issues managment *organisatsiooni mõjutada võivate teemade äratundmine ning neile reageerimine. Võimalike riskide ja kriiside kaardistamine. Riskikommunikatsioon *riskide kaardistamine, mis võivad olla ohtlikud organisatsiooni tegevusele, klientidele, töötajatele, sihtrühmadele koostöös ühise reageerimise leidmisel pidev protsess kriisiskanneerimine. Kriisi märgid *Üllatus, ebapiisav info, eskaleeruvad sündmused, kontrolli kaotus, kasvanud väline huvi, kaitsesse tõmbumine, paanika Kriisiga kaasneb: *oht elule, tervisusele, turvalisusele või organisatsiooni püsima jäämisele *ajasurve *stress
Iseloomustab ajanappus. Küsimus: millal? Kriisi ennetamine: issues management •Organisatsiooni mõjutada võivate teemade äratundmine ja neile reageerimine •Võimalike riskide ja kriiside kaardista Riskikommunikatsioon •Riskide kaardistamine, mis võivad olla ohtlikud organisatsiooni tegevusele, klientidele, töötajatele, sihtrühmadele •Koostöö ühise reageerimise leidmisel •Pidev protsess – kriisiskaneeriminemine Kriisi märgid e. tunnused •Üllatus •Ebapiisav info •Eskaleeruvad sündmused •Kontrolli kaotus •Kasvanud väline huvi •Kaitsesse tõmbumine •Paanika Kriisiga kaasneb: •Oht elule, turvalisusele, organisatsiooni eksisteerimisele; •ajasurve, mille tulemusel peavad otsustajad töötama kiiresti, et olukorraga toime tulla; •stress neile, kes vastutavad olukorra normaliseerimise eest Kriisid: Loodusõnnetused, Tehnilised (tuumaplahvatus jms), vastasseisud (konfliktid, sõda), pahatahtlikkus (terroristid-prantsusmaa 2015 jaanuar, usa
ITSM protsesside kasutamine. Lähtuda tuleb ka olulistest „rusikareeglitest“, milleks on: - valesti projekteeritud / ebasobiva arhitektuuriga / vigaselt realiseeritud süsteemi „käima ei hoolda“; - objekti ja tehnoloogia liigne keerukus pärsib võimekust teda hallata, st. parendada; - ainult preventiivne (avarii ärahoidmisele suunatud) hooldus saab olla kvaliteetne; - tehnilisi probleeme ei tohi jätta tähelepanuta nende esmahoomamise hetkest – aja jooksul nad maskeeruvad ja eskaleeruvad; Arvestada tuleb ka tõsiasju, et: - mida ei ole võimalik mõõta ei ole võimalik juhtida. Samas tuleks vältida tarbetute asjade mõõtmist ning karta pseudooptimeerimist. Kui võtmemõõdik (KPI) on ebaõnnestunult valitud juhib ta meid tegelikult ebasoovitavas suunas – seda oleks vaja varakult tähele panna! - eesmärgiks peaks olema ressursside optimeerimine kulusäästlikul, timmitud efektiivusega (nn. lean) meetodil: „just-in-time“, aga tegelikult ka „just-in-(right)-place“;
annaabi.ee 
