Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest ning bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija Ragtime, mille kõrgperiood oli ajavahemikus 1897 - 1917. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli korraga rohkem. 1940ndail sai Bepop alguse. Bebop'i teket seostatakse osa mustanahaliste muusikute protestiga swing'i vastu(swing oli liiga kommertslik). Saadi kokku klubides, kus toimusid
Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli korraga rohkem. Bepo ja Free J azz 1940ndail sai alguse Be pop. Be bop'i teket seostatakse osa mustanahaliste muusikute protestiga s wing'i vastu(s wing oli liiga kommertslik)
kõigile neljale löögile. Third level Fourth level Svingil on kiikuv ja õõdsuv Fifth level rütmika. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Bigbändid ja pillid Svingmuusikat esitavateks Svingis sulasid ühte kaks pillideks olid klarnet, tendentsi orkestraalne ja saksofon, trompet, tromboon, solistlik. klaver, kontrabass ja Solisti pillitämber kõlas trummid. bigbänfi toetusel säravamaks Vajadus suuremate ja kui kunagi varem, seetõttu võimsamate kõlajõuga kerkis 1930. aastatel esile orkestrite järgi kujunesid palju suurepäraseid
1)Informatsiooni allikas, mis loob sõnumi 2)Saatja, mis kodeerib sõnumi signaalideks 3)Kanal, mille kaudu signaalid liiguvad (müra allikas) 4)Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi. 5)Adressaat, kes sõnumi saab. Vahend - füüsiline ja tehniline abinõu, mille abil sõnum muudetakse kanalis siirdamiskõlbulikuks(nt hääl), määrab koodid, mida on võimalik kasutada. Jagunevad (1)otsesteks, mis toimivad siin ja kohe(hääl, ilmed, keha. Fiske kommteod), (2)esitavateks(raamatud, maalidF:kommteosed), (3)mehhaanilisteks(telefon, TV), mis transpordivad 1 ja 2 rühma tooteid. S&W põhiide: kommunikatsiooniprobleemide lahendus on kadude vähendamine. Kanali kapatsiteet = info + müra Müra tähendab kõike allika tahtest sõltumatut, millesse signaal teel saatjast vastuvõtjani takerdub: hääle moondumine telefonis, kahin raadiosignaalis, "lumesadu" telepildis jne. Tagasiside vastuvõtja reaktsioon sõnumi saatjale, eksisteerib vahendatud ja vahendamata
· ,,Setu sümfoonia" (1953, sümfooniaorkestrile) · ,,Hiiumaa" (1947, süit puhkpilliorkestrile) KOKKUVÕTE Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid väga sarnased oma loomingu poolest. Nende põhimõtted ühtisid palju ja mõlema elutööks oli rahvaviiside taaselustamine. Erinevalt teistest tõid nad rahvaviisidess sisse midagi uut ja põnevat ning muutsid selle nii rahvale rohkem meeldivaks. Mõlemad olid oma töös väga täpsed ja põhjalikud, kohati muutusid nende laulud ise raskesti esitavateks. Erinesid nad aga kohati aga oma elustiili ja iseloomu poolest. Mart Saar oli oma teoste esitamises ja levitamises julgem ja aktiivsem. Cyrillus oli tagasihoidlikum ja väitis, et tema teoste hiilgeaeg tuleb alles aastakümned pärast tema surma. Majanduslikult oskas ka Kreek ennast paremni ära majanda ja organiseerida kui Saar. Mõlemad heliloojad on andnud endast väga suure panuse Eesti muusika ajalukku. KASUTATUD KIRJANDUS 1
annaabi.ee 
