esineda nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling. Variantide rohkus viitab sellele, et sõna pole leidnud veel eesti keele sobivat kuju või olemasolev versioon ei ole piisavalt tuntud. (Pedaja 2006: 30) 3.2 Rõhk Laensõna rõhk muganemisel sõltub paljustki sellest, kuhu langeb laenuvõtja keeles sõnarõhk. Mida rohkem me võõrsõna oma igapäevases kõnes kasutame, seda kiiremini hakkab ta sarnanema meie keele sõnadega. See võib kaasa tuua rõhu nihkumise esisilbile ja sõna hakkab käänduma eestipärastunud õpik-tüübi mitte võõrsõnade sepp- tüübi järgi. (Pedaja 2006: 32) 3.3 Võõrapärased häälikud Enamik inglise häälikuid ja nende ühendeid saame raskusteta eesti keelde üle kanda. Varasemaga võrreldes kasutatakse mugandeis vähem š ja ž häälikuid, kuna neid 4 S. Liiv, Kuul selver ruulib. Mõtteid ka 1999.aasta ÕS-i kohta.- Keel ja Kirjandus 2001, nr 6, 424-426 6
hääldamises, mis avaldub selles, et rõhututel vokaalidel on kalduvus redutseeruda ja kaduda. Eesti keele omasõnadele on iseloomulik, et rõhk on sõna esimesel silbil. Rõhk paigutub kindlasti lõppu võõrtuletusliidetega sõnades, samuti sõnades, mille viimases silbis on pikk vokaal, diftong, ülipikk vokaal või konsonant. Mida sagedasemaks ja tavalisemaks võõrsõna keeles saab, seda rohkem hakkab ta oma struktuurilt sarnanema omasõnaga. See võib kaasa tuua rõhu nihkumise esisilbile. Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhutu silp. Rõhk avaldub eesti keeles vaid suulises kõnes, kirjas rõhku ei märgita. 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine 7 Grammatilised käänded on nimetav, omastav ja osastav. Nende põhifunktsiooniks on lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine
t pearõhulisel (või sellega struktuurselt võrdses seotud kaasrõhuga silbis); vältega kaasneb ka erinev meloodia. Sufiksiline astmevaheldus on sõltuv rõhust, s.t astmevahelduslikud liited saavad esineda vaid kaasrõhulises silbis; s.t järgsilpide kvantiteedisuhted sõltuvad silbi rõhulisusest. Lingvistiliselt relevantse palatalisatsiooni võimalikkus. Rõhusüsteem tähtsus tänapäeva eesti keeles toimuvate struktuurinihetes ja arengutendentsides, nt rõhu siirdumine esisilbile võõrsõnades (tomat, kotlet, taburet), sõna leksikaalse kuju muutumine rõhumudeliga seoses, nt sümptoom sümptom, kefiir keefir, oktaav oktav. 44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid!Kolm rõhulisuse astet: pearõhk, kaasrõhk, rõhutu Pearõhk tavaliselt esisilbil (v.a hüüdsõnad, liitega sõnad, võõrsõnad) nt o|´hoo, a|´hoi, ai|´täh, kar|´sumdi, juh|´hei, en|´näe; laul|´janna fo|´nee(t)|ti(k)|ka)
ameerikalikkus, asjaarmastajalikkus) · lisus-liitelised sõnad (heroilisus, jõulisus, kurbloolisus, tõenäolisus) · matus-liitelised sõnad (mõistmatus, laitmatus, sõltumatus, vilumatus) · stikkus-liitelised (järjestikkus, vastastikkus) · võõrsõnad: katekismus, muhameedlus, transitiivsus (pearõhk oli algselt lõpust kolmandal silbil, kuid nüüdseks siirdunud esisilbile) VI KÄÄNDKOND · Nõrgeneva AV-ga sõnad (nom ja part on tugevas, gen nõrgas) · Ühe- ja kahetüvelisus I ALALIIK · Nõrnegeva AV-ga ühetüvelised sõnad. PÕHITÜÜP SEPP · Sepa, seppa, sepasse e seppa, seppade, seppi e seppasid, seppadesse e sepisse. · Nom 1-silbilised, gen 2-silbilised sõnad, välja arvatud e-tüvelised, mille tüves on pikk vokaal ning selle järel konsonant l,