Teriku kujundusnurgad määravad selle tööosa elementide asendi ruumis koordinaaditasandite suhtes ja omavahel. Neid nurki nimetatakse teriku staatilisteks nurkadeks. Teriku nurgad mõjutavad oluliselt lõikeprotsessi ja pinnatöötluse kvaliteeti. 2. Määra teriku pinnad ja nurgad pearisttasandil. 1. 1 - Esipind 2. 2 -Tagapind 3. - teritusnurk 4. peataganurk 5. lõikenurk 6. - esinurk 3. Määra teriku kujundusnurgad. Esinurk nurk esipinna ja põhitasandi vahel (esipinna ja lõiketasandi risttasandi vahel) mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Esinurka loetakse positiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on väiksem kui 90 kraadi ja negatiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on suurem kui 90 kraadi. Esinurga märgi järgi jagatakse treiterad positiivseteks ( ¿ 0 ¿ negatiivseteks ( ¿ 0 ¿ ja neutraalseteks =0 Esinurk mõjutab
konstantsust vaadeldaval lühiajalisel ajavahemikul. Rangelt võttes pole neist ükski kunagi päris täpselt konstantne. 156. Nimeta neli lõikejõu muutumise põhjust? 1. Dislokatsioonide liikumine laastutekketsoonis. 2. Lõigatava materjali struktuuriosakeste erinev vastupanu nihkele. 3. Tööpingi spindli põõrlemissagedusega muutuv lõigatava kihi paksus. 4. Teriku esipinna kuju tsükliliselt muutvad haardumisnähted teriku esipinnal. 157. Kirjeldada laastu teket üksteisele järgnevate nihete toimel, ideaalse kristallivõrega materjali korral. Teha joonis. Joonisel on näidatud põhimõtteliselt võimalik laastutekke skeem, mis eeldab haardumisnähete puudumist teriku esipinnal A ning struktuuri defektideta töödeldavat materjali. Lõigatava pinna nominaalne kontuur on tähistatud AA, teriku tipu trajektoorBB.
.. 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 7 Kaasaegsete lõikeriistade terikud on kaetud järgmistest materjalidest pindega, et muuta järgmisi omadusi või tingimusi lõikeprotsessis: Vali üks: a. Zn pindega korrosioonikindluse tõstmiseks b. TiN hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks teriku esipinna ja laastu vahel, teriku püsivusaja märgatavaks suurendamiseks c. keraamiline Al2O3 pindega lõikejõudude vähendamiseks d. TiN, hõõrdumise suurendamiseks teriku esipinna ja laastu vahel Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Lõikejõu tooriku teljesuunalise komponendi Ff või Fx teadmine on vajalik: Vali üks: a. pingi pealiikumise ajami mootori võimsuse määramiseks b
ületamiseks, nim. lõikejõuks. b. Pinna täpsus, kinnitusjõudude määramine, pingi valik. 24. Tera esinurga mõju a. Lõikeriista esinurk mõjutab oluliselt materjalilõikamisel tekkivate jõudude suurust. Suurempositiivne esinurk vähendab materjali purustamiseks vajalikku jõudu 25. Lõikekiiruse mõju a. Lõikekiiruse kasvades suureneb temp., millega kaasneb hõõrdejõudude vähenemine laastu ja tera esipinna vahel. 26. Lõikeriista materjali mõju a. Laastu ja tooriku kontakteeruvate pindadel tekkivate hõõrdejõudude suurus on sõltuv hõõrdetegurist nende pindade vahel. 27. Tööriista kulumise a. Kulumisel lõikeriista lõikevõime väheneb ja suurenevad lõikejõud. b. Norm. kulumise korral võib lõikejõud suureneda 30...50% 28. Jahutusvedeliku kasutamine a. Lõikejõud väheneb peamiselt hõõrdejõudude vähenemise arvelt, kuna jahutusvedelik
2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- normaaljõud laastule teriku esipinnal Fn ja laastu ning teriku esipinna vaheline hõõrdejõud Ft. Metalllaastu liigid: töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakoda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töötdeldav materjal kui ka lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel need praktiliselt puuduvad. Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad
murdmisvõimet. Kui silmade sarvkestad on sama kumerustega, siis ei ole tegemist refraktiivse ametroopiaga. Kui silmades on siiski märgatav anisometroopia, võib oletada, kui see ei põhjusta uuritavale binokulariteedi kaebusi, et tegemist on siiski aksiaalse ametroopiaga. Prilliläätsed anisometroopia korral Prilliläätsedega saab vähendada kujutise suuruse erinevust parema ja vasaku silma vahel. Mida õhemad on prilliläätsed või mida lamedam on prillläätse esipinna kumerus või mida lühem on vertex distance seda väiksem on on kujutiste erinevus võrkkestal. Hüperoopilise silma kaugpunkt e punctum remotum (PR) on silma taga. Kuna küsimus ei ole selge pildi koht, vaid virtuaalse pildi asukoht kasutatakse PR asukoha märkimiseks +PR. Silma murdmisvõime on liiga nõrk võreldes silma pikkusega või silm on liiga lühike võrreldes silma murdmisvõimega. 5
Sellel Iaastul on kas kruvijooneliselt (vt.joon. c) või meelevaldselt keerdunud pika lindi (vt.joon. d) kuju. Murdelaast tekib hapra materjali (malm, pronks) töötlemisel. Ta koosneb üksikutest tükkidest (vt.joon. e). 3 Joon. Laastu liigid: a lülilaast, b astmeline laast, c kruvijooneline voolavlaast, d lindikujuline voolavlaast, e murdelaast Laastu kahanemine. Treitera esipinna poolt mõjuv jõud surub kokku laastu iga elementi, mistõttu laast on alati lühem kui pind, millelt ta on lõigatud. Seda nähtust nimetatakse laastu kahanemiseks ning seda iseloomustab kahanemistegur. Metalli lõikamiseks kulutatud mehaaniline energia muundub soojusenergiaks. Lõikepiirkonnas tekib lõikesoojus. Suure deformeerumise tõttu kuumeneb kõige enam laast, sest temasse kandub üle 75 % eralduvast soojus- hulgast. Kuni 20 % eralduvast soojushulgast kandub üle lõiketerale, u. 4 %
annaabi.ee 
