saama ja autode nõudlus kasvas muutusid tähtsaks autode kiirus ja stiilsus. 30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. 1920 - 1930 Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused. Hakati tootma autosid mis nägid enam- vähem välja nagu tänapäeva autod. Sel ajal olid eriti moes sportautod. Peale II Maailmasõda 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele". Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavusseadmeid (elektriga toimiv katus ja automaatkäigukast olid ühed tähelepanuväärsemad) Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli kesksel kohal. 1950 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Kadusid lõplikult iseloomulikud uimedega autod. Kuna oli suur energia ja eelkõike nafta kriis, siis vanad ja suured muskelautod muutusid
Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused, hakati tootma autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod. 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele", need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Autode ilustamiseks hakati peale panema massiliselt kroomdetaile. Uute tehniliste avastustena hakati autodele peale panema rooli- ja pidurivõimendusi, kuna selle aja autod olid sageli üle 5 meetri pikad, tihti ka väga laiad ja kohutavalt rasked. Sellepärast oli ka autode kütusekulu meeletu, 30 - 35 l/100km.
11 suruklapi kuul 12 sidurirumm Pidur 1 kolvi varras 2 tsilinder 3 automaatkigukasti veetav vll 4 pidur-lint 5 siduri trummel 6 aut. kasti vedav vll Planetaarlekande lukustamine toimub hdrauliliselt, siderite ja pidurite abil. Mnedel juhtudel kasut. ka vabajooksu sidurit. Vabajooksusidur: A-1. rullidest-vedrudest B-2. nukkidest 1 vlisvrust 2 siserumm Piduritena lukustatakse planetaarlekande osa kigukasti kerega. Pidurina kasut. ujuvaid ketas- vi lintpidurit. Sidurite abil hend. planetaar esiosad omavahel. Siduritena kasut. philiselt lis ttavaid mitmekettalisi sidureid. Vabakigusidurid vimaldavad prata planetaarlekandel ainult hes suunas. Uut sidurit ja pidurit tuleks enne paigald. leotada 15min lis. Lintpiduri thtsamaks osaks on prlev trummel,pidurilint ja pidurisilinder. Pidurdamiseks pigistatakse pidurilint umber trummli ja trummel lukustub. Tsilinder on paigutatud trummli prlemise suunas selliselt,et prliikumine ise veab pidurilindi kontakti trummliga, millega pidurdus jud vimendub
· Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused. Hakati tootma autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod. · 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele". Need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Ennekõike võeti autode disainimises eeskuju lennukitest ja kosmoselaevadest. Käimas oli ju kosmoseajastu ja võidujooks kuule! Autode ilustamiseks hakati peale panema massiliselt kroomdetaile. Uute tehniliste avastustena hakati autodel kasutama rooli- ja pidurivõimendusi, kuna selle aja autod olid
annaabi.ee 
