Esinemisviis Mõjutegurid Tagajärjed Kus ______ ilmneb? Millised nähtused soodustavad ______ toimimist? Millist kasu _______ toob? Millistel tingimustel _____ilmneb? Millised nähtused takistavad _______ toimimist? Millist kahju ______ toob? Kuidas _____ ilmneb? Milliste vahenditega on _______ toimimist võimalik seletada? Millised on ____ kõrvalmõjud Põhjused Põhimõiste Eesmärgid Mis põhjustab ______? Milliseid näiteid ______ kohta esineb? Mille jaoks on_____ kasulik/kahjulik? Miks _______ juhtub või toimib? Mille analoogial võib _______ seletada? Kellele on _____kasulik/kahjulik? Mis võiks põhjustada _______ Mida mõista _______ all? ...
V.Majakovski, vene futurismi manifest) · Futurismi teoreetiliseks/filosoofiliseks taustaks on Nietzsche üliinimese käsitlus. Futurism kujutab: 1) eitab traditsioonilist kultuuri, kirjandust, keelekasutust 2)laadilt olid futuristid äärmuslikud, ründavad, poliitiliselt äärmuslikud. Futurismi eesmärgi: *eesmärgiks kirjanduse toomine tänavale ja iseloomulikku *madalama/tööliskeele väärtustamine , *kärarikas enesereklaam (avalikud esinemised), *esinemisviis lööv ja loosunglik Futurism kirjanduses: *eksperimeenteeriti sõnade ja vormiga(erakordne sõnakasutus, visuaalne külg) *futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik *väljenduslaad oli närviline, plakatlik *kasutati telegrammstiili, kollazitehnikat *oluline oli luuletuse graafiline pilt Teemad, millest kirjutati: *tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linna ülistamine , patriotism, sõja ja vägivalla ülistamine Futurism kääbus 1920.aastail
• Luulekogu “Närvitrükk“ koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa “Aastalaat“ (1971) • “Detsember“ (1971) • “Käekäik“ (1973) • “Selges Eesti keeles“ (1974) • “Armastuskirjad“ (1975) Jüri Üdi looming • Oli ainulaadne • Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming • “Ma olin Jüri Üdi“ (1978) • “Elulootus“ (1980) • “Tänan ja palun“ (1983) • “Osa“ (1991) • Näidend “Olevused“ • Filmistsenaarium “Nipernaadi“ • Laulja ansamblis “Amor Trio“ Juhan Viidingu looming • Teadlik enesepiiramine • Eetiline ja alandlik toon • 1980. aastatel hakkas kirjutama lühemat ja vabama vormiga luulet • Igavikulised tundeid väljendavaid mõtteterad ja välkpildistused
Raskemad ülesanded jäta vahele - lahendusidee võib tulla ootamatult, siis alusta tegutsemist Eksami reeglid Eksamil olles tuleb hoiduda kõigest, mida võib tõlgendada kui reeglite rikkumist Mahakirjutamine ja omavahel sosistamine on lubamatu Keskendu ainult enda tööle! Sõpra aidates võid ise kaotada Suuline eksam Suulistel eksamitel oleneb tulemus peale teadmiste ka suhtlemisoskustest Kasuks on rahulik, selge ja enesekindel esinemisviis Küsimuse sisust mittemõistmisel, palu täpsustusi Pisarad ja kaastunde äratamine eksamikomisjoni ei mõjuta Eksamil on oht läbi kukkuda, kui üliõpilane... ei vasta antud teemal; ei seosta vastust mingil moel õppematerjalides esitatuga; liialdab vastuses nimede ja faktidega, pööramata tähelepanu oma arvamuse esitamisele; kasutab aega halvasti; esitab oma vastuse ise seda mõistmata. Eksami tulemused
muusikakriitikuna. 1850 lavastas Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Viimased eluaastad elas Saksamaal, oma tütre Cosima Francesca Gaetana Wagneri juures (Richard Wagneri naine). Liszt võis küll tunduda tagasihoidlik ja ebakindel, eriti oma olemuselt, kuid tema esinemisviis oli jõuline, aukartust tekitav, puhas ja südamest. Looming Liszti on loonud ligi 800 teost klaverile. Nagu tema mängulaad, nii on ka teosed tehnilist meisterlikkust nõudvad, efektsed ja suurejoonelised. Jõulise muusika kõrval lõi ta ka kauneid lüürilisi meloodiaid ("Armuunelmad"). Helilooja Berlioz arvas, et ainult Liszt ise on suuteline oma lugusi täisväärtuslikult esitama. Klaverile on Liszt seadnud mitmed
tõstmine. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism, sõja ja vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri kui ka riietusega. Futuristide esinemisviis oli lööv ja loosunglik. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili : taotlesid erakordset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke, väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil, vältides omadus- ja määrsõnu. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et
Teema veeretamine-kontrollivaba kirjutamine. · Mõtted tuleb üles kirjutada kõhkluseta ja kriitikameeleta. · Kirjutamiset ei tohi hetkekski katkestada. · Tuleb kirjutatust huvitavaim mõte välja sõeluda. · Välja võetud mõtet tuleks veelkord veeretada. · Nüüd tuleb kirjutatut analüüsida ja sealt väärt mõtted välja võtta Skeem-parim viis arutleva teema avamiseks · Trellide kujuline tabel 3x3 · Esinemisviis Mõjutegurid Tagajärjed Põhjused Põhimõiste Eesmärgid Ajasuhted Kaasnähtused Hinnangud 9. Põhiidee leidmine. Adressaadi leidmine. a) Põhiidee leidmine põhiideeks tuleb võtta alati midagi intrigeerivat, mille jaoks sul mõtteid on ja millest sa ise huvi tunned. Võib ka alustada igava põhiideega ja loota et kirjutamise käigus tekib paremaid mõtteid.
Värsid luules olid mehised ja plahvatuslikud, väljenduslaad närviline, plakatlik. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Tähelepanu äratamiseks, trükiti luuletusi näiteks pakkepaberile või tapeedile. Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutusvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri, kui ka riietusega. Nende esinemisviis oli lööv ja loosunglik. Futuristid nägid futurismi massiliikumisena ning ennast vaimustunud rahvahulkade juhtidena maailma ümberkujundamises. Futurismi riiakas toon, agressiivne enesereklaam ja muu seesugune viisid selleni, et see leidis sagedasti mittemõistmist kohati lausa ägedat vastuseisu ja eitamist. Seesugune pidev muutmine 2 ja hävitamise ideoloogia sai futurismile endale hiljem saatuslikuks. Kirjandusvooluna
annaabi.ee 
