Viollet-le-Duci, ning lõi toretseva hoone, milles ühendas barokse lossiehituse elemendid ülimalt luksusliku dekoratsiooniga. See oli peamiseks koduks Pariisi ooperile aastatel 1875- 1989. Pärast tema valmimist 1875. aastal, nimetati ooperimaja ametlikult Académie Nationale de Musique - Théâtre de l'Opéra. Ta hoidis seda nime kuni 1978. aastani, mil uueks nimetuseks sai Théâtre National de l'Opéra de Paris. 1989. aastal, kui valmis Opera Bastille, valiti see uueks esindusteatriks ja Théâtre National de l'Opéra de Paris nimetati ringi Palais Garnier'ks, kuigi tänaseni võib teatri fassaadil sammaste kohal näha ilutsemas silti Académie Nationale de Musique. Vaatamata mitmetele nimemuutustele ja ooperikompanii ümberasumisele Opéra Bastille'i, on Palais Garnier paljude seas tuntud ikka kui Pariisi Ooper. 4 Ajalugu
(2002), mida on mängitud suure menuga juba üle saja etenduse. Olgu lõpetuseks öeldud, et Eesti Draamateater on seda ikka meeles pidanud, et ta on muu hulgas eesti draama teater ning panustanud palju ka koostööle kirjanikega. Headeks näideteks on siin nii uute näidendite esimese/avaliku lugemise kui ka teatri oma näidendiraamatute sari. Teatriuuendused Repertuaarivalik peegeldab siiski ainult üht külge teatri ideoloogias. Draamateatrit on 20. sajandi teisel poolel peetud Eesti esindusteatriks, nii et see nimi on seotud teatud ootustega lavastuste kõrge kunstilise taseme ning traditsioonilembusega. Üldiselt on näitlejad-lavastajad püüdnud publikut mitte alt vedada. Kuid vaatamata oma esinduslikule renomeele on Eesti Draamateatris pea alati lubatud tegeleda ka alternatiivsete otsingute ja katsetustega, sest kunstiline tegevus eeldab alati ka mingit uuenemist. Omamoodi katsepolügooniks on kujunenud teatri väike saal. Nagu teisteski Eesti teatrites, avati ka
Olulisim kuju Eesti raadios oli Felix Moor. Ilusa häälega kole mees. Tõi Eestisse improviseeritud reportaazi, lastetunnid, kuuldemängud. Oli väga andekas, aga ka napsimees, mistõttu ta vallandati mitmeid kordi, kuigi alati kutsuti tagasi. Moor oli hiljem ENSV-s teatri õppejõud, õpetas ka Moskvas koolituselt oli ta kutseline näitleja. 1939. aastaks oli Eestis registreeritud raadioomanikke 8% elanikkonnast. Teater Esindusteatriks kujunes Estonia. 1930. aastatel paranesid teatritegemise tingimused, sest riigi toetus suurenes. Teatris oli ka poliitiline järelvalve ja leebe tsensuur. Menulavastus Hugo Raudsepp "Mikumärdi". Populaarseks näitlejatepaariks kujunes Ants Lauter ja Erna Villmer (esimene eesti rahvusest Moskvast saadud näitlejaharidusega näitleja Eestis), kes esinesid paaris nt etendustes "Desdemona ja Othello", "Lauluisa ja kirjaneitsi" jne. Lauter, hüüdnimega
Maailmasõda oli teatrile tõsiseks katsumuseks. 1914. aastal muudeti kontsertsaali osa laatsaretiks. Samuti lahkus tol perioodil seltsijuhatusega tülli läinud Paul Pinna (naasis paari aasta pärast) ning suri Theodor Altermann. Kuid rahvas käis siiski teatris ning enim külastatud olid just opreretid, mis aitasid sõjakoledusi mingiks ajaks unustada. 15. Teatrisüsteem 1920.-1930. aastail: teatrid, tegutsemisprintsiibid, rahastamine. Eesti vabariigi aegu kujuneb esindusteatriks Estonia. Eriti tugev on estonia positsioon 1920ndatel (omades üle 50% kõigist teatrikülastustest), teised teatrid jõuavad järjepeale alles 1930ndatel, kuid estonia säilitab juhtiva positsioonis (30-35% kõigist teatrikülastustest). Seevastu Vanemuine on kriisis. Kriis saab tegelikult alguse Menningu lahkumisega. 1920ndad on kriisi tipp, külastatavus on äärmiselt väike ja paljud tükid ei pean üle pari etenduskorra vastu
annaabi.ee 
