maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920. aastal Eesti Aleksandri Põllutöökeskkool, mis toodi Olustverre üle Kõo mõisast. Tänapäeval kannab kool nimetust Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool. Mõisahoones asub kaasajal turismikeskus ja Olustvere muuseum. Mõisahoone säilinud interjööridega esindusruume saab välja üürida aga seminarideks ja konverentsideks, samuti pidulikeks üritusteks. Mõisa peasissekäik mõisa vestibüül Piiritusevabrik ja nuumhärgade tall Kasutatud kirjandus Alo Särg ,,Viljandimaa mõisad ja mõisnikud" Valdo Praust ,,Viljandimaa mõisad" Juhan Maiste ,,101 Eesti mõisa" http://www.mois.ee/vilj/olustvere.shtml
Pööningukorrusel võisid olla teenijatetoad, seal on mõnes kohas isegi säilinud tagasihoidliku mustriga bordüür. Peale mõisate võõrandamist elasid Stackelbergid edasi Vana-Riisipere mõisas, kust nad 1939. aastal Saksamaale läksid. P. von Stackelbergi härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid. Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. 1958. aasta remont- ja restaureerimistööde aruandest selgub, et algselt oli valge saal olnud pastelsetes toonides (rohekasvalge, helehall, uksed-aknad sinakasvalged). Välisfassaad oli algselt ookerkollane, sokkel sinakashall
Saksa suursaadiku residents asub Toompeal, aadressil Lossi plats 7, Aleksander Nevski katedraali ja Toompea lossi vahetus läheduses. Residentsi ametiruumide pidulik avamine toimus 25. mail 1994 tolleaegse Saksa välismininistri dr. Klaus Kinkeli ja president Lennart Meri osalusel. 1950/51. aastast oli hoone ENSV Tervishoiuministeeriumi kasutada. Restaureermistöödega tehti algust 80ndate aastate lõpul ning need viidi lõpule Saksamaa Liitvabariigi poolt. Täna on Saksa suursaadiku elu- ja esindusruume ühendav residents jälle üks esinduslikumaid hooneid Toompeal. Saksa suursaatkonna asukoht kaardil Saksa saatkonna kantselei asub Eesti Rahvusraamatukogu vahetus läheduses. Orienteerumisel on abiks ka Kaarli kirik, mis oma kahe torniga Tõnismäel kõrgub. Kasutatud kirjandus: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?22229 http://www.president.ee/et/meedia/fotoalbum.php?pa=130491 http://www.tallinn.diplo.de/Vertretung/tallinn/et/02/Botschafter__und__Abteilunge
korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju · Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende allakirjutamisega, kui nendes enestes ei sätestata teist tähtaega Vabariigi Presidendi ametihüved (vt Presidendi ametihüve seadus) · Ametipalk · President saab esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast · Ametivolituste ajal on presidendil õigus kasutada riigi kulul too-, elu- ja esindusruume ning ametiautot koos nende korrashoiu ja kasutamisega seotud · Ametivolituste ajal on presidendil õigus saada aastas kuni 35 kalendripäeva puhkust · Ametivolituste lõppemise korral on presidendil õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist · Presidendi ametivolituste ajal tekkivad muud ametikulud hüvitab Vabariigi Presidendi Kantselei · Presidendi ametivolituste ajal kaitseb presidenti ning tagab tema perekonna ja elukoha turvalisuse Politsei- ja Piirivalveamet.
viljapuuaed (õunad, pirnid, oliivid, granaatõunad, viigipuud), viinamarjaaed ja arvatavasti korrapäraste peenardega köögivilja- ja lilleaed. Siit sai alguse aia jaotamine kultuurigruppide järgi. Aiast ei puudunud ka veeallikad, kust sai alguse mitmeharuline oja, mis voolas läbi aia. Teoses mainitud fajaakide pühal saarel valitses suurepärane kliima: puud õitsevad ja kannavad vilja aasta ringi. Tollased kuningapaleed omasid suuri esindusruume. Lai eesõu, mis oli varjutatud oliivi- ja viigipuudega, juhtis siseruumidesse, kus käis elutegevus. Aiad olid hekkide ja müüridega ümbritsetud ja asusid sageli niisutamise hõlbustamiseks mäekülgedel. Homerose ODÜSSEIA, lk 67: Kalypso koobas. Paks ning lopsakas hiis oli ümber ta koopa. Ses kasvas varjukas lepp, tume pappel ja lõhnav küpress. Aga nende okstel haljastel - seal asus kõiksugu tiivukaid linde:
annaabi.ee 
