6. Riskihindamine töökohal. Töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimine. 7. Riiklikud struktuurid tööohutuse tagamiseks. Organisatsioonides tööohutuse ja töötervishoiu juhtimissüsteemide loomise ja edendamise riikliku siduspoliitika formuleerimiseks, rakendamiseks ja perioodiliseks läbivaatamiseks tuleks asjakohasel viisil nimetada pädev institutsioon või institutsioonid. Seda tuleks teha kõige esinduslikemate tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning vajadusel muude asutustega konsulteerides. 8. Tööliste roll ohutuse kindlustamisel. Täitma kehtestatud töökaitsenõudeid, keelduma töölepinguvälisest tööst, mille tegemiseks ta ei ole saanud väljaõpet, kasutama õnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks kaitsevahendeid, jälgima, et tema poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks töötaja enda või teiste elu ja tervist ning
lumesulamisvesi • Kõrgfaas – lisandub lumesulamisvesi metsadest ja soodest, vesi selgem, mineraalaineid vähem. • Alanemisfaas – seisev vesi jõe kaldavalli taga, vetikate arenemine. Setted • on luhtade mullaviljakuse ja produktiivsuse aluseks. • on sageli lubjarikkad, sisaldavad rohkelt fosforit. • maksimaalne settekiht 7 cm, enamasti 2–25 mm. • sadeneb ajas ja ruumis erinevalt. Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. Soomaa luhad • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000- 4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu korral umbes 21000 hektarit (u. Võrtsjärve pindala).
Luhad tekivad perioodiliselt magevee poolt üleujutatud niitudele. Asuvad jõgede, järvede lammidel. Sekundaarse Inimtekkelise päritoluga, varem lammimetsadel ntks. Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud. • Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel). • Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad. 3.2. Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. – soomaa- enamjaolt tekkinud lammimetsadest, ilmestavad üksikud puud ja põõsad. Säilinud luhaniite 1000ha. Üleujutatud ala pindalalt eesti suurim. , kasari – suurus u 4000ha. Luha viljakus märgatavaltkõrgem kui enamikul teiste eesti jõgede luhtadel. Muld väga viljakas. Soomaa luhad: • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme
poollooduslike koosluste säilitamiseks. 12 Rahvuspargi algusaastatel tehtud niitude inventuuride käigus selgus, et ligikaudu 75% Halliste luhaaladest on võsastunud. Ennustati jõe vasakkalda niidukoosluste täielikku kadumist lähima aastakümne jooksul. Rahvuspargi loomise ajaks oli Halliste jõe luhaniidukooslusest suhteliselt hästi säilinud vaid ca 10%. Leiti, et Halliste luha kõige esinduslikemate piirkondade - Läti, Tõramaa ja Halliste puisniidu säilitamiseks tuleks regulaarselt hooldada 130 ha suurust ala (Suurkask, 1996). Soomaa rahvuspargis inventeeriti aastail 1996-1999 kokku ca 2000 ha luhaniite, mis jagunesid 20 erineva niiduala vahel. Peaaegu 50% luhtade pindalast jäi Halliste jõe kallastele. Väiksemad niidualad olid ca 25 ha, suuremad üle 200 ha suurused. Suurimad luhad olid Sandra luht (245 ha) Raudna jõe kaldal, Vodi luht (236 ha), Tipu luht (199 ha) ja Lennuväli
annaabi.ee 
