komplekteerimine võib toimuda kahel viisil-I-ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude(liidumaade, osariikide esindajad).Prnts,Sks,Vene. II-ülemkoda valitakse otse rahva poolt. (igast osariigist senatisse 2 senaatorit) Regionaalne ülemkoja erinevus seisneb selles, et saadikukoht on ümbervalitav. Kodadevaheline tööjaotus- Briti lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid,kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusga. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Vabariigi President peab olema sõltumatu ametialaselt kui ka erakonnapoliitiliselt. ülesanded:1)
Regionaalsel esindatusel põhineva ülemkoja komplekteerimiine toimub kahel viisil: · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab kodadevahelise tööjaotuse. Valdavalt sümboolne võim peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud.
Ülemkoda kui seisuslik esindusorgan: õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Seega ei pruugi seal kõige teadlikumad inimesed olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1
Ülemkoda kui seisuslik esindusorgan: õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Seega ei pruugi seal kõige teadlikumad inimesed olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1
USA-s valitakse iga kahe aasta järel ümber kolmandik senaatoreist, Saksa Liidunõukogu koosseis muutub seoses kohalike võimuorganite valimiste ning liidumaade valitsuste vahetumisega. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. Briti Lordide koda kui valdavalt sümboolne võim peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finants- ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusega. USA Senat kinnitab presidendi poolt nimetatud kõrged riigiametnikud ja suursaadikud ning ratifitseerib välislepingud. Siin arutatakse läbi kõik riigiametnike vastutuselevõtmisega seonduvad küsimused. USA Esindajatekoda arutab eeskätt eelarve, maksude ja majanduspoliitikaga seonduvat. Ka presidendi vastutuselevõtmise protseduur saab alguse Esindajatekojast. 2.2 Parlamendi formaalõiguslik struktuur
annaabi.ee 
