olid valitud seisuslike organisatsioonide poolt. Talupoegi esindasid tavaliselt nende isandad. Keskaegse seisusliku esinduse moodustasid tavaliselt kolm kuuriat vaimulikud, aadlikud ja linnad või kaks koda ülemkoda ja alamkoda. 14.-17. Saj toimusid kuninga ja esinduskogude vaheline võimuvõitlus. Riike, kus esinduskogu suutis võimu haarata, nimetati aadlivabariikideks. Paljudes riikides suutsid aga kuningad esinduskogust vabaneda ja jõuda absoluutse võimuni, mistõttu nimetatakse sellele järgnevat perioodi absolutismi ajajärguks.
AJALOO KT KÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Miks kujunes Euroopas absolutism? Monarhid loobusid seisuste esinduskogust, ilma kelleta varem kuningas ei tohtinud makse kehtestada ja tahtsid üksinda otsustada ja seadusi ellu viia. 2. Mille poolest erines absolutistlik riigikord varasemast seisuslikust monarhiast? Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast sellepooles, et : absoluutse riigikorra puhul on kuningal piiramatu võim, seisuslik monarhia on aga riigivorm mille puhul riigi eesotsas on kuningas ning tema juures töötab seisuste
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma
Lääne-Euroopa üle. Alates 1614.aastast ei kutsutud enam kokku seisuste esinduskogusid - generaalstaate ning kuningad võtsid enesele õiguse nimetada ametisse kõrgemaid vaimulikke. Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule Rooside sõjaga (1555 – 1585), millest väljus võitjana Henry Tudor (valitses 1585 – 1509), kes pani aluse Tudorite dünastiale. Siiski jäi kuningavõim Inglismaal sõltuvaks sealsest seisuste esinduskogust – parlamendist. Saksamaa jäi erinevalt Lääne-Euroopa riikidest poliitiliselt killustatuks. Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma keisririik – tegu oli mitmesaja väikeriigi lõdva ühendusega, mille eesotsas seisis valitav keiser. Alates 1438.aastast kuulus keisrikroon Habsburgide suguvõsale, kes omasid piiramatut võimu ainult oma Austria aladele jäävates pärusvaldustes. Habsburgide võimu tipp saabus Karl V
1780.aastatel Prantsusmaa majanduslik olukord halvenes, riigikassa oli tühi, seda tingisid pidev osalemine sõdades, viljaikaldus, kuninga ja õukonna priiskav eluviis jt. asjaolud. 1789.a. 5.mail kutsus Prantsusmaa kuningas Louis XVI kokku Generaalstaadid ( seisuste esinduskogud), et kehtestada uued maksud (oli arvamusi, et tuleks maksustada ka aadel ja vaimulikud). III seisuse saadikud polnud nõus senise hääletamiskorraga (seisuste kaupa), nad eraldusid esinduskogust ja kuulutasid end kogu rahvast esindavaks Rahvuskoguks. Nendega ühines osa I ja II seisuse saadikuid ja moodustus Asutav Kogu. Asutav Kogu otsustas Prantsusmaal kehtivat riigikorda muuta ja hakkas koostama põhiseadust. Masside rahulolematus ja rahva kasvav poliitiline aktiivsus viisid mässuni. 14.juulil 1789.a. vallutas lihtrahvas Bastille kindlusvangla Pariisis, seda sündmust loetakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks. Tänapäeval on 14.juuli Prantsusmaa rahvuspüha.
Konstitutsiooniline järelevalve spetsiaalsete asutuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust konstitutsioonile Konstitutsiooniline monarhia ( piiratud monarhia ) valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames. Konventsioon rahvusvaheline lepe , mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas Koosseisu häälteenamus enam kui 50 protsenti esinduskogust annavad oma poolthääle. Kostja isik/asutus , kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Korrakohane õigusmõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted ; õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik. Krediit võlgu antav raha/kaup , mille tagasimaksmise tingimused on rangelt fikseeritud Krediitkäive teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa
annaabi.ee 
