presidentalismi kogemus, samas kui parlamentarism on sisse harjunud ja kodune. Ilmselt ei oleks mõttekas võtta riski ja ,,proovida", kui presidentaalne võimujaotus ei pruugigi Eestis toimida. Eesti, nagu suure osa Euroopa riikide jaoks, on parlamentarism kõige ohutum valitsemisvorm, mis tagab demokraatliku kontrolli valitsuse tegevuse üle. Kuigi võib tunduda, et Riigikogu kulutab enamuse oma ajast ,,niisama istumisele" samal ajal kui palk tiksub, ent just parlament on see, mis rahva esindusena reguleerib ja tasakaalustab teisi võimuorganeid. Parlament ei ole üheski riigis odav asi. Kuid iseseisvus ja vabadus ei saagi odav olla.
1801-1809 USA president. Valitsemiskorraldus Riigivõim: Inglismaa kuningas => volikiri kaubakompaniile või tähtsale isikule => määravad kolooniale kuberneri. Omavalitsuse kujunemine XI) 17. saj seadusandlike kogude teke kõigis 13s koloonias. XII)1754 Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekt 1) Seadusandlik- parlament e suur nõukogu 2) Täidesaatev võim- valitsus eesotsas peapresidendiga XIII)1774 kolooniate esindusena kogunes esimene Kontinentaalkongress 3) Katkestati kaubavahetus Suurbritanniaga Teine Kontinentaalkongress 1776 XIV)Loodi regulaararmee, mille ülemjuhatajaks sai George Washington XV)Võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas kolooniad iseseisvaks ja deklareeris kõigi inimeste võrdsust ja vabadust. XVI)Iseseisvus sõda 1776- 1783. kolooniad Briti impeeriumi vastu. Neid toetasid
spordiala organiseeritud tegevuse taastamiseks (alustamiseks) tolleaegses Eestis. Loodi esimesed 5 lastespordi-kooli. Sporditöötajate koolitamist alustas Tallinna Kehakultuuritehnikum. Ilmus ajakirja "Kehakultuur" esimene sõjajärgne number. Tegevust Eestis alustas ÜVSÜ "Tööjõureservid" Eesti Vabariiklik Nõukogu. Välis-Eestis hakati korraldama organiseeritud sporditegevust 1946 Loodi maasportlaste spordiühing VSÜ "Jõud" 1947 Välis-Eestlased pääsesid iseseisva Eesti esindusena MM-võistlustele laskmises. Osa võtta lubati küll ainult individuaalselt. Võideti 5 kuldmedalit 1948 Tallinna Kehakultuuritehnikumis lõpetas I lend sporditöötajaid. Ilmumist alustas "Kehakultuurlase aastaraamat" 1949 Tartu Riikliku Ülikooli Spordiklubi korvpallimeeskond tuli NSVL meistriks korvpallis. Eesti NSV MN j.a. Kehakultuuri-ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Aleksei Shishkin. Kinnitati Õppiva Noorsoo Kehakultuurikollektiivide Nõukogu põhikiri
valitsuse kohalikud organid(nt maavalitsused eestis) moodustatakse riigiametnikest ja ka maavanem on riigiametnik, kes nimetatakse ametisse 5 aastakse. nemad töötavad riigi järelvalve all. Kohalik omavalitsus koosneb samuti ametnikest. neid määrab ametisse kohalik omavalitsus ise. unitaarriigis ehk ühtses riigis on omavalitsusorganid allutatud riigi keskvalitsusele. Kõigis riikides on ühiseks jooneks see, et omavalitsuste esindusorganid moodustatakse poliitilise esindusena. St et ei valita sõltumatuid kodanikke, vaid erakondade esindajaid. Omavalitsuste täitevorganeid moodustatakse arvestades rohkem isikute erialast kompetentsi ja mitte parteilist kuuluvust. põhjus on selles et täitevorganid on tundlikud ja alluvad kergemini valijate kontrollile. Eestis olid esimesteks omavalitsuorganiteks 15. sajandil tekkinud balti-saksa rüütelkonnad ja nende asutused. Nende kaudu säilitas balti aadel oma võimu talurahva üle ka pärast eesti liitmist venemaaga
meeldejätmine, säilitamine ja reprodutseerimine. Mälu eeldab kolme peamist meeldejätmisprotsessi – mällu viimine ja memoriseerimisprotsess; teiseks säilitamine ning kolmandaks (mälu põhieesmärk ehk) mälu taastamine e. reprodutseerimine - protsessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus. Info töötluse tulemusena tekib meil mälu mingisugusest oskusest, objektidest, tegevustest jne ja see talletub mingisuguse esindusena ehk representatsioonina, mis on kodeeritud mälusüsteemi. - Mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. Mälu on võimalik liigitada modaalsuste järgi (nägemis- , kuulmis- jne); kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi-); säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi ning sõltuvalt seotusest teadvusega (eksplitsiitne – mälus säilib teave, mida teadvustame, implitsiitne – mälus säilib teave, aga seda ei