7. Kohtusüsteemi ja kontrollorganite (riigipank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus 8. Vaba ajakirjandus 9. Vähemuste õigustega arvestamine 10. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 11. Põhiseaduse olemasolu ja valitsemisinstitutsioonide olemasolu, mis tagavad eelnevad tingimused rahvas poliitiline eliit ja ametnikkond ühel meelel Polüarhia pluralistlik valitsemine 1. Nüüdisdemokraatia (D. Dahl erineb esindusdemokraatiast) 2. Poliitiliste organisatsioonide, erakondade ja huvigruppide tegutsemisvabadus 3. Alternatiivsed infoallikad 4. Vabadus esineda eriarvamusega 5. Kritiseerida valitsuspoliitikat Joonis lk 22 Ühiskonna jätkusuutlikkus 1. Rooma Klubi (majanduskasv mõjutab kliimat) 2. ... on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve 3. Ühtki probleemi ei tohi lahendada teise arvelt
1. Kes on portaali võimaluste kasutaja? Joonige sobiv vastus alla ja põhjendage oma seisukohta portaali avalehe info abil. (2 p) Portaali võimaluste kasutaja on: Probleemi tõstataja Otsustaja: 1)TOM annab võimaluse kodanikele osaluseks riigivalitsemises, lahendamist vajavate probleemide tõstatamiseks; 2)otsustajatele on see võimaluseks paremini olla kursis avaliku arvamusega ja saada ideid; 2. Mille poolest erineb otsene demokraatia esindusdemokraatiast? (1 p) otsese demokraatia korral osalesid kõik kodanikud enamike otsuste vastuvõtmisel, esindusdemokraatia korral on otsese demokraatia võimaluseks valimised, kus valitakse endale esindajad ja ühtlasi antakse sellega neile ka otsustamisõigus (silmas pidades rahva tahet) 3. Mis on teie arvates e-riigi peamine pluss ja miinus? (2 p) 1)e-suhtlus võimaldab kiirendada asjaajamist, annab suurema võimaluse osalemiseks, aga sellega võib kaasneda ka võõrandumine inimlikust suhtlemisest,
3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine Nägemus sellest, milline on küps demokraatia on ajapikku täienenud. Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) ja võimuorganite valitavus on küll olulised tunnused, kuid nad ei ava demokraatia üht väga olulist tahku – arvamuste ja organisatsioonide pluralismi ehk paljusust. Demokraatia pluralistlikku külge on rõhutanud eeskätt politoloog Robert Dahl (sünd 1915). Tema arvates erineb nüüdisdemokraatia 19. sajandi liberaalsest esindusdemokraatiast just suurema arvu poliitiliste organisatsioonide, erakondade ja huvigruppide poolest. Tänapäeval jagatakse võim mitmete gruppide vahel, sest ükski neist pole piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Nii peavad nad otsima endale liitlasi ning minema kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu nimetabki Dahl nüüdisdemokraatiat polüarhiaks (kr polyarchiā – paljude võim), mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Iga
kodanike huve ja/või arvamusi seaduslikkuse (rule of law) raames. 5.1. Esindusdemokraatia ja poolvahetu demokraatia 5.1.1. esindusdemokraatia: suveräänne rahvas teostab riigis võimu kaudselt saadikute kaudu, kes valitakse poliitilisse esindusorganisse regulaarselt korduvatel vabadel, üldistel ja ühetaolistel valimistel ja kes otsustavad rahva nimel ning vastutavad nende otsuste eest rahva ees. Esindusdemokraatia võimaldab avaliku võimu pidevat teostamist. KOV puhul võib esindusdemokraatiast rääkida, kui eksisteerib valimisõiguse demokraatlike printsiipide alusel valitud esinduskogu, mis on pädev otsustama kõiki põhilisi kohaliku elu keskseid küsimusi. 5.1.2. poolvahetu demokraatia: poolvahetu demokraatia süsteemis avaldub ja muutub ka õiguslikult toimivaks dualism õiguse valida ja KOV esinduskogu võimuvaolituste vahel. KOV esinduskogu eksisteerib ja tal on aktiivne roll, kuid KOV üksuse elanike
annaabi.ee 
