*Paljunevad pooldumise teel *Maatriksis DNA, RNA , Mitokondriaalsed ribosoomid. *Kindlustavad hingamise raku tasandil s.o. toitainete järk-ärgulise lõhustumise hapniku osavõtul energia saamiseks *ATP süntees Tsütoskelett *Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur *Moodustab raku paindliku sisetoese. *Annab rakule vormi ja seob raku sisemuse ühtseks tervikuks. *Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom . rakutsenter *Esinb loomarakkudes, osades seene-rakkudes *1tsentrosoom = 2 tsentriooli *Tsentriool koosneb mikrotuubulitest (9x3) *Asub rakutuuma läheduses. *Olli raku jagunemisel, moodustab mitoosikäävi mitoosis ja meioosis, tagades kromosoomide liikumise raku poolustele.
N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas Mikroelemendid: Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi NH2-tagab keskkonna happelisuse Vee omadused: Anorgaaniliste ainete põhiosa organismides Veemolekul koosnev hapnikust ja vesinikest Vesiniksidemed on nõrgad Vesi on hea lahusti Pindpinevus-vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Kapillaarsus-vee liikumine mööda kitsaid märguvaid struktuure Vee ülesanded:
jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga kohti. soojenenud õhk muutub hõredamaks ja seega kergemaks aga õhk oleks veeauruga küllastunud (udu) siis oleks rel Aastane: suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses ning tõuseb ülespoole. Asemele voolab kõrvalt jahedamat niiskus 100%. *Küllastusvajak (d)- antud temp õhku vööndis, KB kahaneb pooluste poole. Negatiivne esinb õhku. Nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis küllastava veeauru rõhk ja õhus tegelikult oleva veeauru seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. kannavad soojust edasi. *Turbulentne õhu segamine- rõhu vahe. See karakteristik näitab kui kaugel on õhk Ööpäevane: muutub positiivseks pärast päikesetõusu, turbulentseks nim väiksemate õhuhulkade ebakorrapärast küllastusest
* kromosoomide sõltumatu lahknemine I anafaasis * genoomide ühinemine viljastumisel Kombinatiivse muutlikkuse aste sõltub paljunemisviisist. *Vegetatiivsel paljunemisel puudub *Eoselisel paljunemisel esineb piiratud kujul, kuna sugurakud valmivad mitootiliselt aga meioos toimub eostega. *Partenogeneesil on kombinatiivne muutlikkus kuid piiratult, kuna sugurakud valmivad meiootiliselt, kuid ära jääb viljastumine. *Iseviljastumisel on kombinatiivne muutlikkus, esinb kõikidel tasanditel, aga piiranguks on sama geneetilise materjali segunemine. *Ristvijastumisel esineb kombinatiivne muutlikkus maksimaalsel määral. Modifikatsiooniline ehk mittepärilik muutlikkus. Määratakse genotüübi ja keskkonna koosmõjul. Avaldub tunnustena: * tunnused ei pärandu! * pärandub tunnuse varieerumismäär * enamik tunnuseid võib elu jooksul muutuda sõltuvalt keskkonnamõjude muutumiseks
Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Säsi ja säsikiired on ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud. (säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). Küpspuidulised- lülipuit sama värvi maltspuiduga (kuusk, nulg, pöök). 2. Paindetugevuse joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas (esinb ainukesena kahes suunas pinget): Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu paindetugevusele oleneb puidu tihedusest, kujust, kiudude viltusest asetusest, niiskusest, temperatuurist, sügispuidu sisaldusest, okstest, defek.
annaabi.ee 
