mõõtmiviisi ja nüüd võis julgelt kaustada just neid suurusi. Ka sõjas tuli see kasuks kuna nüüd sai planeerida läbi vahemaade rünnakuid ja vallutus retki. Levikule aitasid kaasa muidugi vägapalju maailma muuseumid, mis lõid uusi kontakte ja sellega saadi ka mujal maailmas uuest mõõtmis süsteemist teada. Kui oli juba ligi sada aatat mõõdunud tekkisid uued nõudmised ja oli vaja täpsemaid mõõtevahendeid. Selleks kogunesid 20 riigi esinajad 1875 kokku, et pidada nõu ja selle tulemusena sõlmiti meetrokonvensioon-Kaalude ja Mõõtude Büroo. Hakati kaustama täpsemaid etalone ja tänu sellele ka täpsemaid mõõtmisühikuid. Nüüd oli meeter hoopis 102 cm ning uus prototüüp võimaldas määrata meetri pikkust 0,1-0,2 mkm täpsusega. Edasi oli maailmas kiire ühiskonnaareng ja üha rohkem oli vaja veel suuremat mõõtmistäpsust. Tänu aatomifüüsika arengule hakati nüüd pikkusi mõõtma läbi elektromagnetkiirguse
tiitlit oli tol ajal raske ning alandavas olukorras: nad said oma töö eest kerjuslikku tasu ja pidid alluma kirikuisade nõudmistele, ühtlasi pidid nad oskama kohaneda kodumaisesse kunsti ja muusikutesse solvava halvakspanuga suhtuvate ülikute labase maitsega. Vaatamata nendele rasketele elutingimustele, Bachide suguvõsa elas ning arenes sest ta oli tihedalt seotud rahvaga, tahva eluga, tema olustikulise tingimustega ja kunstiga. Bachide suguvõsa esinajad tegid märkamatut, kuid tõsist ning suurt tööd: nad lõid rahvuslikku muusikakultuuri, mis toitus rahvalaulu ja rahvatantsu meloodika elustavatest mahladest. 1 Rändmuusik- laulik Johann Ambrosius(lisa 1) oli tema isa. Bachide suguvõsas ei paistnud ta eriti silma ei millegagi. Ta oli Veiti poja Hans Bachi pojapoeg. Tema onupoeg Johann Micheal oli üks Bachide perekonna andekamaid esindajaid, kelle loomingut Sebastian hindas väga.
loomaarst, üldhoolekandekolleegium (kreisiarst, kreisiämmaemand, priihospidal). Iseseisva ülevenemaalise süsteemi moodustasid Aleksandri ja Maria vaestekoolid ja lastekodud Suur osakaal oli erainitsiatiivil (näit. Hilfsverein) Üldhoolekande kolleegiumid kubermanguasutused, mis tegelesid hoolekande, meditsiini ja haridusküsimustega. Esimeheks oli kiberner ja liikmeteks kuberangu seisuslike kohtute esinajad. Ülesanded: rahvakoolide, hospidalide, haiglate, vaestemajade, hullumajade, lastekodude, töö- ja parandusmajade asutamine, hoolejanne ja järelvalve. Kreisiarst- maakonnaarst. Igas kreisis pandi ametisse arst ja kirurg abilisega. Kreisiarst allus kubermangu tervishoiuvalitsusele a teostas järelvalvet maakonna tervishoiuasutuste üle ning osales maakonna hoolekandeasutuste, koolera- ja rõugepanemise omiteede tegevuses..
suhted teravnesid ning eestlaste osakaal sakslaste ees Võru linnas kasvas. Pastor H. Struck pidas juubelipidustuste tähistamise vajalikkust kui austuseavaldust Jumalale, kes on linna kaitsnud ja kui tänuavaldust oma vanaisadele ja isadele, kes raske tööga linna üles ehitasid. Juubelipidustuste avaürituseks oligi 18. augustil jumalateenistus kalmistul. 19. augusti pärastlõunal toimus rongkäik, mille käigus ulatasid Võru daamide deputatsiooni esinajad linnavalitsusele linnalipu. Õhtul aga toimus saksa päritoluga linnakodanikele pidusöök ning enne päeva lõppu toimus kontsert linnapargis, kus iga uue ettekande algusest anti teada suurtükipauguga. 20. augusti sündmused olid aga rohkemasti mõeldud eestlastele. Turuplatsile seati üles õllevaadid, kust sai igaüks tasuta õlut pruulida. Mitmel pool toimusid erinevad võistlused, millest enim pakkus huvi libeda posti otsa ronimine, mille tippu jõudes võis võita auhinna