kandidaat kes sai rohkem või võrdselt hääli lihtkvoodiga, saab riigikokku, Kes sai vähem, tema hääled kanduvad üle. 3. Kes võivad kandideerida, kes valida? Riigikokku võivad kandideerida-Eesti kodanik, 21-aastane Valida: Eesti kodanik, 18-aastane 4. Kirjeldage Riigikogu struktuuri (nimetage struktuuriosad ja selgitage nende moodustamise põhimõtet ja ülesandeid, tooge näiteid) Riigikogu juhatus: rigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd juhtiv organ.(Esimess, I aseesimees, II aseesimees) Fraktsioonid:erakondade saadikurühmad parlamendis. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna kuuluda vähemalt viis Riigikogu liiget. Komisjonid:Alatised komisjonid(valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks) Erikomisjonid(moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks- uurimiskomisjon või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks-probleemkomisjon) 5
täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Komisjon võib nõuda VV-lt ja täidesaatvalt võimult oma tööks vajalikke andmeid ja kutsuda istungitele osaliema valitsusasutuste ametnikke ja teisi isikuid, et teavitada või nõustada komisjoni. Komisjoni liige peab olema Riigikogu liige. Iga Riigikogu liige kuulub vähemalt ühte komisjoni. Riigikogu esimess ja aseesimehed ei või komisjonidesse kuuluda (v.a. EL oma). Komisjoni raport on valdkonda kuuluva teema läbitöötamine või järelvalve teostamine. Seda viib läbi määratud raportöör. Tegu peab olema olulise tähtsusega riikliku küsimusega, sest raport võetakse arutamisele Riigikogus. ● Euroopa Liidu asjade ● Väliskomisjon ● Õiguskomisjon
Peamiseks süüdistusvormeliks oli natsionalism. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Süüdistuse kujundaks oli Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid. Nikolai Karotamm vabastati ametist ja asemele pandi Ivan(Johannes) Käbin. Karotamm suunati Moskvasse teaduslikule tööle, kus ta 1969. aastal suri. Samuti tagandati ametist Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimess E. Päll, kes asendati nende aastate ,,menukirjaniku" August Jakobsoniga. Pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites(ministreeriumitest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Ametikohtadele pandi Moskvale meelepärasemad isikud, mitmed juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagirettese. Võimule pääsesid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes
põhialustest. Aluspõhimõtte mõistet tuleb eristada riikluse üldpõhimõttest. Nt Kliimann on rääkinud siin iseseisvusest, iseseisvust on kasutanud ka nt Annus unitaarriiklus. Sõltumatus, iseseisvus, suveräänsus unitaarriiklus need puudutavad riigi kesta (väljapoolesuunatud), need ei ole põhialused, mis räägiksid sisust (sissepoole suunatud). Üldpõhimõtted on midagi muud kui PS aluspõhimõtted. II Teooriate paljusus 1) R. Maruste (I Riigikohtu esimess, täna Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik) Põhiprintsiibid on: 1.Demokraatia 2.Vabariiklus 3.Riigi ühtsus e unitaarriiklus 4.Legaalsus 5.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti õigussüsteemiintegreeri tuse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte. 6.Võimude lahusus ja tasakaalustatus 7.Sotsiaalriiklus 8.Inimväärikus 2) Heinrich Schneider (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi nõunik,
39.II astme kohtud. Ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga Jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Algul kaebus I astme kohtusse, siis saab edasi saata. Ringkonnakohtutes tulevad siis need kaebused läbivaatusele. Ringkonnakohtus arutatakse asju kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. Kollegiaalselt arutatakse asju. Kohut juhib esimess, 7 a ametis. 40.III astme kohus. Riigikohus – asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Juhib esimees, võib olla ka jurist. Kassatsiooni korras vaadatakse läbi asju. Kassaator on see kes esitab kaebuse. 1/5 kaebustest jõuab ainult riigikohtusse, ülejäänute puhul jääb kehtima ringkonnakohtu otsus. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus – madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator
annaabi.ee 
