Halb halvem Kõige halvem Naljakas Naljakam Kõige naljakam Lahe Lahedam Kõige lahedam Tubli Armsam Kallis Sõbralik Kõige ülbem Korralik Kõige kitsam Nimisõnad märgivad esimeid, olendeid ja nähtusi ning vastavad küsimustele kes? mis? Kelle? Mille? Keda? mida? jt. Omasussõnad näitavad omadusi ning vastavad kusimustele missugune? Missugusele? Missuguse? jt. Kasutatud materjal: Eesti keele õpik 6.klassile
Kõige tähtsam oli tõde ehaalisid otse looduses. Kujutab igapäeva elu ehaalid mõjuvad nagu ajaloodokumendid. Näided: МAALID J.Köler – Autoportree J.Köler – ema portree IMPRESSIONISM ehk muljete kunst , kujunes 19 saj. pr.k. Impression „mulje“ Võib vaadelda kui realismi edasiarendus. Leiutati fotoaparaat ning oli vajadus kujutada kõike täpsusega Nimetus tekkis gruppi näituse Clode Monet töö „Impression tõusev päike“ järgi Impressionistid maalisid tavalisi esimeid , maastikke , linnavaateid. Valges muutus pildil tegelaseks. Näided: MAALID C.Monet – Impression tõusev päike. C.Monet – Londoni parlamendihoone.
Tahaplaanile jäi uks, kust pääses majja. Lavakujundus mõjus vägagi realistlikuna. Sügise saabudes muutusid puulehed pruunimaks, või siis sootuks oli puu lehtedeta. 3.Valgus oli laval väga kirev ja särav. Värvidest olid peamiselt järgmised toonid: punane, roheline, kollane. Kui oli kõik hea ja ilus, oli rohkem kollast ja rohelist, ägedamatel hetkedel (tülitsemise ajal) lisandus rohkesti punast. 4.Laval oli palju erinevaid esimeid. Paljude asjade alla oli perenaine peitnud suitsupakid, mida perekond suitsetas, et lõigata pakkidest kuponge välja, võitmaks midagi. 5.Enne seda, kui pereema tööle läks olid tal seljas, tavalised, igapäevased, normaalsed riided. Hiljem, kui raha oli juba palju, kandid Ta ilusaid, uhkeid kleite ja muid riideesemeid. Teised osalised, kelle naised tegelesid sama tööga olid samuti rikka välimusega. Uhked kleidid, 6.Kõik tegelased olid väga erinevate iseloomudega ja käitumisviisidega
kindlusmuististega ( kindlustatud asulad ). Hakati matma kivakirstkalmetesse, mis ngid vlja nagu pildil pikus lk 18 need mmargused asjad. Tehti ka laevkalmeid, mille rekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Asutus jagunes rannikupiirkonnaks ( rohkem kinnismuistiseid ) ja sisemaaks. Kasvatati lambaid, kitsi veiseid, sigu, hobuseid, nisu, otra, hirssi, hernest, uba ja lina. Kaubandus toimis Skandinaaviaga EEL-ROOMA RAUAAEG - ( 500 eKr - 50 pKr ). Esialgu oli nagu pronksiajalgi rauast esimeid raskem saada ning need olid ka kallimad. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jeti maha. Levisid uued pllussteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad jms.Surnuid hakati matma tarandkalmetesse ( pikust lk 21 lemine pilt ). Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmisega seoses. Kasutusele veti soorauamaak. Pruunikaid roosetknkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusega savist ja kividest valmistatud
Sellega võivad tegelda spetsialistid või tavalised inimesed — viimased nii teadlikult kui vahel ka teadmata. Nõiaks võib õppida või sündida. Sageli kasutati nõidumiseks mingeid abivahendeid — esemeid, kehaosi, loitsu, lau- lu. analoogia maagia — põhineb ideel, et sarnane põhjustab sarnast. kontakti maagia — eesmärkide saavutamiseks kasutatakse ”nõiutava” inimese ke- haosi (juksed, küüned), esimeid. 49 11.2.4 Üleloomulikuga suhtlemise moodused Üleloomulike jõududega võib olla seoses kaude või otsene. Kaudne Kaudne viis üleloomulike jõududega suhtlemiseks on palve või ohver. Ohverdamist käsitleti tavaliselt kui kingitust üleloomulikule jõule tema heatahtlikkuse kindlusta- miseks. Näiteks asteegid ohverdasid Päikesejumalale inimesi, et säiliks universum. Ena- masti ohverdati sõjavange
annaabi.ee 
