· Reisipäevikud ,,Jäine raamat", ,,Jaapani meri, detsember" Juhan Smuul ,,Mu noorim õde" ,,Kuidas joonistada kurbust" ,,Kuidas joonistada rõõmu" ,,Viimane laev" 60ndad · Kassetipõlvkonna luuletajad: Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. · Ajakiri Noorus · 1960 valmis Tallinna uus laululava · 1961 lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend · Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut · 1969 esilinastusid filmid ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia" Luuletusi ·Paul-Eerik Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte..." ·Hando Runnel ,,Maa tuleb täita lastega..." ·Artur Alliksaar ,,Aeg" Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1985 · Autobiograafiline romaan · Ajastu: 1950. aasta sügis 1951. aasta kevad lapse silmade läbi · Ajastutruu pilt · Väga hea keel ja stiil · Katkendi analüüs (lk 12 13) 1970ndad · 70ndate teisel poolel venestamine · Karl Vaino EKP Keskkomitee esimene sekretär
Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raamatute suured trükiarvud. Raamatunimetuste hulk kasvas hüppeliselt 1950. aastate teisel poolel, tõus jätkus 70.ndate keskpaigani. Ka teistel kunstialadel toimusid muutused. Esilinastusid Arvo Kruusemendi ,,Kevade", Grigori Kromonovi ,,Viimne reliikvia", heliloojana alustas Arvo Pärt, uuenes kujutav kunst (Enn Põldroos, Olev Subbi, Ilmar Malin), pidevalt uuenes teater (Voldemar Panso, Jaan Tooming, Evald Hermaküla jt). 1960. aastad kui ,,kuldne" aastakümme oli pöördelise tähendusega kogu maailmas (teadusrevolutsioon, kosmoselennud, hipiliikumine), mis tähendas orienteeritust uuenemisele, nooruse väärtustamist, tulevikuoptimismi
praktiline väärtus. Reklaamid ei ole kunagi olnud populaarsed ja inimeste kalduvus reklaamide vaatamise asemel hoopis endale võileiba teha on sõnumi jõudmise tarbijani teinud problemaatilisemaks. Turunduse gurud jõudsid sarnase järelduseni nii 25 aastat tagasi, kui erinevad tooted hakkasid ilmuma filmidesse endisse. Loomulikult võis peategelane ka süzeest tingitult juua Coca-Cola asemel Pepsit, kuid iga aastaga tunduvad sellised kokku sattumused üha ebatõenäolisemad. 1990-ndatel esilinastusid kaks filmi: ,,Mission: Impossible" ja ,,Independence Day". Mõlemas filmis mängis üllatavaltki suurt rolli PowerBook, Apple Computers'i poolt tehtud sülearvuti. Tunnistust sellest, et sülearvuti ei sattunud filmi päris juhuslikult. Vaja oli uut lähenemist. Midagi, mis on rohkem filmi kui reklaami moodi ja omab võib-olla isegi kunstilist väärtust. 2001. aastal otsustas BMW just taolise projekti kasuks. Valmis rida lühifilme, mille tegijateks
○ “Kuidas joonistada kurbust”; ○ “Kuidas joonistada rõõmu”; ○ “Viimane laev”. 1960ndad: ● Kassetipõlvkonnaluuletjad: ○ Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. ● Ajakiri Noorus; ● 1960. aastal valmis Tallinna uus laululava; ● 1961. aastal lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend; ● Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut; ● 1969. aastal esilinastusid filmid “Kevade” ja “Viimne reliikvia”; ● Luuletused: ○ Paul-Eerik Rummo “Me hoiame nõnda ühte”; ○ Hando Runnel “Maa tuleb täita lastega”; ○ Artur Alliksaar “Aeg”. Viivi Luik “Seitsmes rahukevad”, 1985. aasta: ● Autobiograafiline romaan; ● Ajastu: 1950. aasta sügis kuni 1951. aasta kevad lapse silmade läbi; ● Ajastutruu pilt; ● Väga hea keel ja stiil; 1970ndad: ● 70ndate teisel poolel venestamine;
kvantitatiivseid ennustusi. Autorid uurisid filmide piletitulu suuruse ennustamise võimalusi Twitteri abil. Nad põhjendasid seda sellega, et filmide teema on sotsiaalmeedia kasutajate seas märkimisväärselt populaarne ning et piletimüügi tulemused päris maailmas on kergesti jälgitavad. Nad püstitasid hüpoteesi, et filme, millest palju räägitakse, ka vaadatakse palju. Nad analüüsisid miljoneid siutse 24 filmi kohta, mis esilinastusid kolme kuu jooksul. Analüüsi tulemused andsid ühese vastuse: sumin ja kuulujutud sotsiaalmeedias võivad olla täpsed indikaatorid tuleviku tulemuste kohta. Asur ja Huberman märgivad, et sotsiaalmeedia jõudu illustreerib fakt, et lihtne lineaarne regressioonivõrrand, mis võtab arvesse ainult siutsude hulka filmi kohta, suudab prognoosida tulemusi paremini kui kunstlikud rahaturud (nt Hollywood Stock Exchange, mille abil samuti filmide kassaedu ennustatakse). Autorid leiavad, et meetodit
annaabi.ee 
