VYKK Teenindusosakond Reimo Mänd Esilaternate läätsede süsteemid AUT07 Juhendaja: Elari Ibrus Viljandi 2008 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Valgustusviisid 4. Laternate tüübid, Autolambid 5. Halogeen lambid 6. Põhilaternate ehitus 7. Udulaternad 8. Udulaternad 9. Kasutatud kirjandus Joon. 5.2. Valgustusviisid: A: Euroopa lähituli, B: kaugtuli, C: Ameerika lähituli Valgustusviisid
Juhtme otsa kuju sõltub sellest, kas autol kasutatakse kruviklemme või pistmikke. Juhe valitakse teda läbiva voolu järgi. Juhtme välisläbimõõt mm 3,2 3,6 4,3 4,6 5,7 6,7 Südamiku ristlõige mm² 1,0 1,5 2,5 4,0 6,0 10 Lubatav vool A 3 6 15 20 25 35 Generaatoriahelas kasutatakse enamasti 6- või 10-mm² ristlõikega juhtmeid. Esilaternate ja valgustuse lülitite vahele ühendatakse 2,5-mm² ning mõõteriistade ja signaalseadmete ahelatesse 1,5-mm² südamikuga juhtmed. Käiviti juhe valitakse sõltuvalt pikkusest ja tarbitavast voolust. Kui vool on 100 A, ei tohi pingelang juhtmes ületada 0,15 V. Käiviti ühendamiseks kasutatakse juhtmeid, mille südamiku ristlõige on 35, 43, 70 või 95 mm².
· Liimipüstol; · Segamisotsikud. Puudusena võib välja tuua seda, et teostada tuleb kõik vajalikud tööoperatsioonid, milleks kulub teatav aeg. Seepärast tuleb enne plasti parandusega alustamist veenduda, kas see on majanduslikult põhjendatud või on otstarbekam detail vahetada. Üldjuhul ei tohiks remondi maksumus koos värvimisega ületada 75% uue osa maksumusest. Mõningaid plastist osi pole otstarbekas parandada turvalisuse huvides. Näiteks ei soovitata liimida esilaternate kinnituskõrvu, jahutusradiaatori paake jms.. Pindmiseid kergeid vigastusi nagu kriimud jms. kõrvaldatakse lihvimisega, peenpahteldusega ja järgneva ülevärvimisega. Keskmiste vigastuste (üle 1 mm sügavused mõlgid ning kriimud) puhul püütakse vajadusel esmalt taastada kuuma õhu puhuriga detaili algne kuju, krunditakse ja pahteldatakse plastipahtliga ning värvitakse detail üle. Suuremate vigastuste korral (praod üle 10 cm, murdumised) tuleb esmalt puurida prao
· Ketaspidurite hõõrdkatete kontroll, sama trummelpiduriite kohta · Siduri ja piduri vedeliku taseme kontroll, pidurivedeliku vahetus, piduri voolikute kontroll · Roolivõimendi vedeliku taseme ja rooli voovastiku kontroll · Kuulliigendite ja veovõllide kummikaitsete kontroll · Jõuülekande õlitaseme kontroll · Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll · Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus · Esilaternate (valgusvihu) reguleerimine · Klaasipuhastite ja pesurite töötamise kontroll, anumate täitmine pesuvedelikuga · Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine · Lõppkontroll Mootorsõiduk vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk. Ei kuulu rööbastel ja traktorid. Auto sõitjate või veoste veoks, vähemalt 4-rattaline mootorsõiduk (25 km/h)
kohal; 7) lähitule laterna reguleerituse kontrollimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused: · rehvide siserõhk peab vastama valmistaja ettekirjutusele; · õhkvedrustusega autodel peab kontrollimise ajal mootor töötama ja rõhk õhusüsteemis olema valmistaja ettekirjutuse kohane, kere asendi regulaatorid reguleeritud; 8) [Kehtetu] Kontrollimine: 1) TÜ esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt Ereegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja
annaabi.ee 
