poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli) Luules rohkem koomikat, irooniat ja keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal Ta arendas laulustiili edasi kõnekeeles ja koomilises suunas Teravamalt paroodiline osa tema loomingust oli kirjutatud Matti Moguci nimemärgi all, mis ühendab kaht inimest Beier tekstide autorina ja Matti Miliust tekstide füüsilise esindajana Punkluule Esiplaanile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Merca kirjutanud eestikeelse loomingu kõrval ka setukeelseid luuletusi Modernistlik luule
1934. Aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. 7.märtsil 1934 Ernst Enno suri. Matustel ei olnud ühtegi kirjanikku, küll aga palju linnaelanike, õpilasi . Ernst Enno luulelooming on sissejuhatuseks uusromantismile ja ,,Noor Eesti" liikumise poolt kultiveeritud moodsale luulele. Väliselt pole Enno kunagi kuulunud ,, Noor Eesti" rühmitisse, kuid sisult on ta meie tähtsamaid uusromantika lüürikuid. Enno luule arenemistee on olnud pikk. Ta esimesest trükitud laulust esikkoguni on läinud rohkem aega kui ühelgi meie teisel luuletajal. 1896-1897, enne Enno Riiga-sõitu , toimus tema elus veel üks, hõbeuuri saamisest palju põnevam suursündmus A. Grenzsteini toimetatud ,,Olevikus" trükiti ära neli tema luuletust. Need esimesed salmid iseloomustavad kogu Enno elu ja loomingut. Esimene 4. Juunil 1896 ilmunud luuletus, kandis pealkirja ,,Ma kuulan". Mets vaikne ja vaga kuuvalgel, Ma kõnnin sääl üksinda; Lind lauluga uinund öö algel...
lastepreilina. 2.) Esimesed värsid ja kirjanduslikud loomingud Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Esimene luuletus sündis 13. Aastaselt. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja soovitas ka proosaski luuletada. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. Peale Ants Laikmaaga kohtumist, õhutas Laikmaa Underit kirjutama oma luuletusi emakeeles. Esimesest trükitud luuletusest esikkoguni kulus 13 aastat. Esimene luulekogu kandis nime ,,Sonetid" ja ilmus 1917. Marie Under andis Siuru ajal välja kolm esimest luulekogu (,,Sonetid", ,,Eelõitseng" ja ,,Sinipuri"). Underi luuletustes on tundeline ja armastav naine. Under peamiselt kirjutas looduslüürikat (,,Sirelite aegu", ,,Sinine terass"). Paljud luuletused on sonetid. Luuletustes esineb: värve, varjundeid, lõhnasid, riideid, ehteid. 3.) Marie Under ja Siuru 1917. asutati rühmitus ,,Siuru"
ühtlasi Kirjanike Liiu juhatuse sekretär, 1989 aseesimees, seejärel Riigikantselei konsultant. Märtsis 1990 valiti Rummo Eesti Komiteesse. Abielus on ta Viiu Härmiga. (Kalda, 1991) Paul-Eerik Rummo kirjanduslikud huvid ja eeldused avaldusid varakult, soodustavalt mõjus kodune õhkkond, ülikooli ajal kuulumine Artur Alliksaare suhtlusringi. Esimesed trükikatsetused ilmusid 1954. aasta novembris ajalehes ,,Säde" ja ajakirjas ,,Pioneer". Esikkoguni jõudis ta 20-aastaselt luulekassetis ,,Noored autorid 1962". Rummo on võitnud auhindu ülikooli kirjandusvõistlustel ja ka Tartu 1962. aasta luulevõistlusel. Ta võttis osa Tartu Noorte Autorite Koondise tööst, huvi köitis teater ning ülikooli näiteringis lõi P.-E. Rummo kaasa näitlejanagi. (Kalda, 1991) Kirjandusearvustajana ning esseistina on Rummo olnud suhteliselt väheviljakas, kuid mitmes ta sellelaadses kirjutises leidub olulisi mõtteid nii luulest kui luuletamisest
aastal. Arthur Adson oli elukutselt maamõõtja, kuid asus katsetama ka luules. Oma teeniva imetlusega võitis ta luuletaja poolehoiu ja jäi tema saatjaks paaziks, nagu ta end ise nimetas lõpuni. Marie Underi ja Arthur Adsoni abielu sai vormistuse 1924. aastal ja kestis viimase surmani 5. jaanuaril 1977. Need varased aastad olid Marie Underi poeetilises arenguloos otsustava tähendusega, kujundades põhja, millel rajanes kõik järgnev. Esimeset trükitud luuletusest esikkoguni kulus kolmteist aastat. Marie Underi talent küpses vaikselt, kuid pidevalt. Iseloomu tagasihoidlikkus ei lubanud esialgu unistadagi luuletajasaatusest. Aega võttis sisseelamine eesti luulemaailma, kuhu sajandi algul tungisid uued hääled. Eelmises sajandist olid tulnud A. Haava, K. E. Sööt, J. Tamm, sajandi algul kerkis esile Juhan Liiv oma uue, ebatavalisest tundeintensiivsusest kantud luulega. Uute kõladega aktualiseerisid lüürikat E. Enno, V. Grünthal-Ridala.
annaabi.ee 
