Jagunevad töö põhiselt kaheks: 1)autofaagia-eneselagundamine nt nälgimine(dieet), emaka taandareng pärast sünnitamist, kullese saba taandareng, kudede lagundemine nuku staadiumid täismoonde korral verevalumite taandareng 2)heterofaagia ainuraksete algloomade toitumine (amööb, kingloom), kehavõõraste mikroorgasmide lagundamine õgirakkude poolt. Kestade süsteem Taimerakus Kõigepealt tekib esikest, seejärel teiskest, mis suures osas puituvad mõne aja pärast, st koosnevad ligniinist ja tselluloosist. Puitunud rakukestas on poorid, kust ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakuga. Seenerakus on ka kestad olemas, mis sis. ka erinevaid süsivesikuid(kitiin, mannaan, mida inimene ei seedi) ja valke. Protistidel on ka enamikus kestad olemas, kuid see on väga erineva biokeemilise koostisega. Loomarakud. Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole. Erandiks on munarakud., millel on 3
· Autofaagia eneselagundamine o Nälgimine, dieedid o Emaka taandareng peale sünnitamist o Kullese saba taandareng o Kudede lagundamine nuku staadiumis täisarengu puhul o Verevalumite taandareng · Heterofaagia o Ainuraksete algloomade toitumine (amööb, kingloom) o Kehavõõraste mikroorganismide lagundamine õgirakkude poolt Kestade süsteem Taimerakkudes kestad on olemas. Kõigepealt tekib esikest, siis teistkest. Mõne aja pärast puituvad. Puitunud rakukestade koostises on ligniin ja tselluloos. Puitunud rakukestades on poorid ja neist ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakke. · Seenerakk Kestad sisaldavad kitiini, mannaani ja valke · Enamikel protistidel samuti kestad, kuid väga erineva biokeemilise koostisega · Loomarakud Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole v.a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab
Kestade süsteem: 1. Taimerakud rakukestad esinevad, noortes taimerakkudes on rakukestad venimisvõimelised, noortes taimerakkudes sisaldavad pektiine, valke. Puitunud vanades taimerakkudes tselluloosi ja ligniini. Puitunud taimerakkudes on naaberrakkude tsütoplasmad üksteisega ühendatud (ühenduskohad ehk plasmodesmid). Taimerakkude puhul eristatakse esikestasid ja teiskestasid. Esikestad moodustuvad esimesena, teiskestad hiljem. Esikest on välimine, teiskest sisemine. Rakuseina mõistet ei ole soovitatav kasutada, kuna ta on väga spetsiifilise tähendusega. 2. Seenerakud kestad on täiesti olemas. Seenerakkude kestad koosnevad valkudest, kitiinist, ja süsivesikust nimega mannaan. 3. Loomarakud hulkraksete organismide keharakkudel kestasid ei ole. Kestad esinevad munarakkudel. Kestad, mida tekitab munarakk ise (alati kõikidel munarakudel).
· Antibakteriaalne ravi, selle põhiliseks esindajaks antibiootikumid. Bakterid on kosmopoliitsed see tähendab, et levinud kõikjal seal kus on elu. Miks?: · Väiksed mõõtmed · Kiire paljunemine · Vastupidavad äärmuslikele tingimustele · Väga erinevate C(süsinike) allikate kasutamine · Eritüübilised energia hanke viisid on bakteritel · Võime moodustada spoore, mis säilitavad eluvõime üli pikaks ajaks. Kestade süüsteem: 1. Taimerakud: · Esikest on veniv ja elastne ja see tähendab, et rakk kasvab. Tuleb juurde valgud, pektiinid, tselluloos · Teiskest, mis tekib esikestast sisse poole. Tuleb juurde ligniin, SiO2 / CaCO3 Naaberrakkude tsütoplasmad on omavahel ühendatud plasomtestidega. · Taime rakukest kaitseb: · Siserõhueest · Mehhaaniliste välismõjutuste eest · Annab kindla kuju · Osaleb kaudselt ainete transpordis · Bioloogiliste ohutegurite eest. 2
antibiootikumikuuri süüa biojogurteid? Prognoosige kolme tagajäre, mis juhtuks, kui maailmast kaoksid kõik bakterid. Päristuumsed rakud 25 Süsteemne lähenemine: Kestade süsteem päristuumsetes organismides: Taimerakk kestad on olemas, puuduvad vaid sugurakkude teatud arengujärkudel. Eristatakse: esikestasid, mis on venivad ja võimaldavad rakukasvu, sisaldavad süsivesikuid ja valke (esikest paikneb tsütoplasmast eemal) teiskestad, mis sageli puituvad (koostises tselluloos ja ligniin). Inimese poolt söödavatel taimeosadel (viljadel) valmimisel rakukestad pehmenevad. Taimsed rakukestad sisaldavad: vees lahustumatud kiudained (nt tselluloos). Inimesed ise ei seedi tselluloosi, soolestikus olevad bakterid lagundavad. Vees lahustuvad kiudained (nt pektiin). Seenerakk kestad olemas, sisaldavad kitiini/mannaane/valke. Seenerakkude kestade
- koosnevad valkudest ja ribosoomi RNA molekulidest. - Ehituses saab jagada 2 ehitusüksust : a)suur b)väike Ribosoomide ülesanded : * Valkude süntees. Esinemiskoht päristuumses rakus : - tsütoplasmas - karedapinnalisel EPVl (Endoplasmaatiline võrgustik) - Mitokondrites. - kloroplastides. RAKUKESTAD Rakukestad on : - taimerakkudel - seenerakkudel - protistidel (vetikad, algloomad) - mõnedel loomarakkudel.(muna rakud) TAIME RAKUKESTAD 1.Taimedel eristatakse : a)esikest - *tekib esimesena(elastne ja veniv[võimaldab rakul kasvada]) * sisaldab pektiini, hemitselluloosi, valke. b)teiskest - teiskest moodustub peale raku kasvu lõppemist. Ta on paks ja tugev. Teiskest puitub. Sisaldab tselluloosi ja ligniini. Teiskestas on poorid, ja nende kaudu on ühendatud naaberrakkude tsütoplasmad. Teiskest on puidu tekke aluseks. Taime rakukesta ülesanded : *kaitseb välismõjude eest. *annab kindla kuju. *täidab tugifunktsiooni. *kindlustab turgori.
annaabi.ee 
