Tapa mõis Fred-ingvar kirsipuu EP13 Tapa mõis rajati 17. sajandi teisel kümnendil ning asub praegusest Tapa linnast edelas. Arvatavasti 1810-1820tel püstitati klassitsistlik peahoone, mis oli Eesti üks kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselist kelpkatusega hoonet iseloomustas esifassaadil paiknev kõrge astmikfrontooniga portikus. Külgmised madalamad risaliilid kandsid kolmnurkfrontoone. Peasissekäigu ees asus pandus. 1942. aasta jaanuaris põles momendil tühjana seisnud mõisahoone maha ning järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning hoonet ei õnnestunud enam päästa. 1955
üks piklik laud, mil sammuti mustriline kate, kuus kõrgemat ja kuus madalamat juhtnahaga kaetud tooli, neli musta ja üks punane tool, üks keldrikapp, neli suurt protreed ja neli messinglühtrit, ühes saalis kõrvale jäävaist ruumidest paiknes prantsuse magamiskoht ja teises prantsuse voodi koos rauast baldahhiinihoidja ja sulgedest madratsiga. 2-korruseline sümmeetriline kõrge sokli ningkelpkatusega slegelt hollandlike mõjutustega kiviehitis, esifassaadil kaks keskrisaliiti ja nende vahel terrass, tagaküljel tugevalt eenduv keskrisaliit. Maardul oli otsutav mõju vähemalt veel kahe 17.sajandist pärinevale mõisahäärberi arhitektuurse ilme kujunemisele- Georg Bogislaus von Wangersheimi poolt 1696-98 Viru rannikule ehitatud Aa ning Gustav Christian von Der Pahleni poolt 1697.aastal alustatud Palmse. Ehkki plaani- ja
aknad. Arhitektide Arnold Matteus’i ja Karl Burman’i poolt projekteeritud Eesti Panga Tartu hoone asub aadressil Munga 18 ning on hea Tartu esindustraditsionalismi näide. Tartu panga hoonel on esindustraditsionalismile iseloomulik kuupjas vorm, pilasterraamistus ja kõrge katus, mis annavad sellele hoonele ka väga selge klassitsistliku alatooni. Hoone esifassaadil on ka Juhan Raudsepa klassikalised fassaadiskulptuurid „Tööstus“ ja „Põllumajandus“. Tartu pangamaja arhitektuuri lähtekohad on seotud tallinnas asuva Kunstihoone ja Eesti Panga majaga Estonia puiesteel. Need olid esimesed esindustraditsionalismile iseloomulike tunnustega avalikud ehitised, mis valmisid pärast Konstantin Pätsi 1934. aasta riigipööret. Kumbk nimetatud hoonetest ei kõnetanud rahvast. Kunstihoonel olid algselt puudu
Külgfassaadid olid tagasihoidlikult ornamenteeritud ja ilma sammastiketa ning niisugusena oleksid nad vahest ehk rohkemgi sobinud kitsasse tänavaruumi. Projektiga edasi töötades annavad arhitektid A. Volberg ja P. Tarvas fassaadidele ja esimese korruse ruumijaotusele lõpliku kuju. Ilmuvad reljeefid, mis sümboliseerivad võitu sõjas, kalandust, rasketööstust, põllumajandust, kaevurite tänuväärset tööd ja teadust(külgfassaadidel) ning kirjandust, teatrit ja kauneid kunste (esifassaadil). Sambad omandavad uudse, "rahvusliku" ilme, andes põhjust tabavaks võrdluseks setu särgi varrukatega. Fassaadilahenduse eestlikkus ei seisne siiski mitte ainult sammaste ja nõukoguliku sümboolikaga garneeritud rahvusornamendis, vaid eelkõige vormide rahulikus ja väärikas tektoonikas, esinduslikkuse ja l ihtsuse seoses, tagasihoidlike materjalide eelistamises (tume terasiitkrohv, Saaremaa dolomiit). Esiletõstmist väärib kino plaanilahenduse kompaktsus. Hoone math oli
lahendusega on võimalik vähendada tarbitavat soojusenergia kulu. Nagu näha on võimalik vanemate maaelamute energiatõhusust parandada nii hoone soojus- kadude vähendamisega (lisasoojustamine, õhulekete vähendamine) kui ka tehnosüsteemide efektiivsuse tõstmisega. Lõpliku valiku juures tuleb arvestada ka maksumust (algmaksumus ja kasutuskulud) ja miljööväärtuse säilimist. Õhksoojuspumba korral tuleb leida koht soojuspumba välisosale. Välisosa paiknemist hoone esifassaadil rehealuse uksel (vt. Joonis 8.14) ei saa pidada maamaja miljööd väärtustavaks lahenduseks. Puitvälisseinale paigaldamist tuleb vältida ka kompressori vibratsiooni seina ülekandumise vältimiseks. Otstarbekam on paigaldada soojuspumba välisosa omaette raamile, mis toetub maapinnale ja leida selline asukoht, kus ta ei kahjusta miljööd. Joonis 8.14 Elamu energiatõhusust on võimalik parandada nii tehnosüsteemide (all vasakul) kui ka