Mõnda aega töötas ta seal isa koolis abiõpetajana, kuid seetöö ei huvitanud teda. Schubert kirjutas lapsest saati salaja laule ja klaveriuusikat ning soovis muusikale pühenduda. Järgnes tüli isaga ja lahkumine kodust. Sellest alates sai Schubertist vabakutseline helilooka, kes elas peamiselt oa sõprade juures. Mitmed neist olid muusikud kunstnikud, poeedid ja kirjanikud ning selle sõpruskonna korraldatud salongiõhtutel kõlas esiettekandes Schuberti laulu- ja kammermuusika. Neid õhtuid, kus esitati Schuberti muusikat nimetati subertiaadideks. Schubert esines väga harva suurtes kontserdisaalides ja oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu. Suurem osa tunnustusest saabus alles surma-aastal 1828 ku sõbrad korraldasid Schuberti esimese autoriõhtu mis oli tohutult edukas. Schubert suri haigusesse 31-aastaselt ning tema hauakivil on kiri ,, Muusika on matnud siia rikkaliku aarde, kui veelgi kõrgemad lootused". Looming
arvutitest meieni alles jaanuari jooksul. EMIKi uudiste leht ja igakuine uudiskiri „Eesti muusika kodus ja maailmas” peegeldab ka meie interpreetide olulisemaid tegemisi siin ja mujal. Lõppenud aastal juhtus üsna palju huvitavat. Estonia tähistas oma maja saja aasta juubelit ja sellega seoses tuli lavale Tõnu Kõrvitsa ooper „Liblikas”. Toimusid ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ulatuslikud turneed USAs. Võib julgelt öelda, et eesti helilooming, sh ka esiettekandes ja nii eesti kui välisinterpreetide esituses, kõlas üle maailma: peale USA ka Põhjamaadel ja paljudes Euroopa riikides, Venemaal ja Kanadas, Jaapanis, Hiinas, Iisraelis ja Austraalias. Aasta loomingunimekirjas on peale Kõrvitsa ooperi teisigi olulisi suurvormis teoseid, sh Olav Ehala muusikal „Arabella”, Tauno Aintsi ooper „Rehepapp”, Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants”, Toivo Tulevi „Magnificat”.
,,Wallenberg") aga ka Strasbourgi, Salzburgi, Gstaadi, Celtenhami, Oxfordi festivalidel. 31. märtsil 2003 kõlas Erkki-Sven Tüüri muusika esimest korda New Yorgi Carnegie Hallis ("Exodus": Cincinnati Sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel) ja sama aasta 1. augustil BBC Promsil (Viiulikontsert: Isabelle van Keulen, BBC Filharmooniaorkester, dirigent Paavo Järvi). 1. veebruaril 2005 kõlas uue muusika festivalil ECLAT Stuttgardis esiettekandes Tüüri sümfoonia nr. 5 bigbandile, elektrikitarrile ja orkestrile, SWR Big Bandi ja Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkestrit juhatas Olari Elts. Septembris 2007 oli Tüür üks resideerivatest heliloojatest festivalil Auftakt Frakfurdi Alte Operis, mille raames peetud ettekannetest Tüüri muusika sümpoosionil avaldas 2008. aastal saksa kirjastus Schott Music Erkki-Sven Tüürist raamatu "Schwarze Milch und bunte Steine" (toimetaja Hans-Klaus Jungheinrich).
Wallenberg, kelle tegevus Rootsi saatkonna sekretärina Budapestis II maailmasõja päevil aitas päästa u 100 000 juuti Saksa koonduslaagritest. 31. märtsil 2003 kõlas Erkki-Sven Tüüri muusika esimest korda New Yorgi Carnegie Hallis ("Exodus": Cincinnati Sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel) ja sama aasta 1. augustil BBC Promsil (Viiulikontsert: Isabelle van Keulen, BBC Filharmooniaorkester, dirigent Paavo Järvi). 1. veebruaril 2005 kõlas uue muusika festivalil ECLAT Stuttgardis esiettekandes Tüüri sümfoonia nr. 5 bigbandile, elektrikitarrile ja orkestrile, SWR Big Bandi ja Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkestrit juhatas Olari Elts. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Heliplaate Tüüri muusikaga on andnud välja firmad ECM, BIS, Erdenklang, Ondine, Virgin, Teldec jpt. TEGEVUS 19791984 oli ta ansambli In Spe juht. 1995. aastast vabakutseline helilooja. Erkki-Sven Tüür on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte.
Pariisis ei lasknud ta mööda ühtegi võimalust mängida ette oma teoseid kuulsa Kuue rühma heliloojatele, ka Sergei Prokofjevile ja Maurice Ravelile. Viimane öelnud Gershwinile oma kuulsa lause: "Miks te tahate saada teisejärguliseks Raveliks, kui te olete juba esmajärguline Gershwin?" (Ravel pidas lugu Gershwini talendist ja kirjutas tema auks oma Viiulisonaadi ja Klaverikontserdi in G.) Pariisist naasis helilooja kodumaale sümfoonilise poeemiga "Ameeriklane Pariisis", mis kõlas esiettekandes New Yorgis 70 aastat tagasi. Ameeriklane oli mõistagi Gershwin ise, kes nautis 20. aastate Pariisi kirevat elu. Kuid kavandatud kompositsiooniõpingutest kuulsuste juures ei saanudki asja.
Pariisis ei lasknud ta mööda ühtegi võimalust mängida ette oma teoseid kuulsa Kuue rühma heliloojatele, ka Sergei Prokofjevile ja Maurice Ravelile. Viimane öelnud Gershwinile oma kuulsa lause: "Miks te tahate saada teisejärguliseks Raveliks, kui te olete juba esmajärguline Gershwin?" (Ravel pidas lugu Gershwini talendist ja kirjutas tema auks oma Viiulisonaadi ja Klaverikontserdi in G.) Pariisist naasis helilooja kodumaale sümfoonilise poeemiga "Ameeriklane Pariisis", mis kõlas esiettekandes New Yorgis 70 aastat tagasi. Ameeriklane oli mõistagi Gershwin ise, kes nautis 20. aastate Pariisi kirevat elu. Kuid kavandatud kompositsiooniõpingutest kuulsuste juures ei saanudki asja. 1. Gustav Mahler sümfoonia nr 8 I osa ,,Veni, creator spiritus" (Tule, Looja vaim) 2. Claude Debussy Fauni pärastlõuna 3. Maurice Ravel Boolero 4. Igor Stravinski Sõduri lugu 5. Arthur Honegger Pacific 231 6. Carl Orff Carmina burana ,,Oo Fortuna" 7
annaabi.ee 
