1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema
suurendamise kaudu c. kuidas toimub majanduse kohanemine ja täishõivesaavutamine d. kuidas toimib vaba hindade kujunemine Raha saab olla käibel ka ilma riigi Keskpanga loata. Kõrgem inflatsioonimäär toob tavaliselt kaasa a. madalama nominaallmajanduskasvu b. kiirema reaalmajanduskasvu c. kõrgema reaalintressimäära d. kõrgema nominaalse intressimäära Raha funktsioon olla maksevahendiks tähendab seda, et a. üks osapooltest peab olema avaliku sektori esidaja b. raha on väljastanud riigi Keskpank c. tehingu osapooled sellega nõustuvad d. ta peab olema tagatud kullavarudega Raha funktsiooniks on riigi eelarvekulude katmine. - Vale Raha kui ringlusvahend a. saab olla ainult kuld või hõbe b. tähendab tema aktsepteeritavust erinevate turuosaliste poolt c. saab olla ainult vabalt konverteeritav valuuta d. saab olla ainult paberraha ja mündid Kiire majanduskasvu tingimustes (2000-2007) Eesti reaalvahetuskurss (REER) suurenes
Tartu ülikool (usu) Lõi kaasa "Vanemuise" seltsi töös Kogus ja avaldas Eesti rahvaluulet, oli sober Jakobsoniga. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Peterburi patriootide rühma ideede kandja (töötas seal kooliõpetajana) Eestikeelsete kooliraamatute koostamine ja väljaandmine "Kolme isamaakõne" autor (ettekanne "Vanemuise" seltsis) "Sakala" asutaja ja toimetaja 1878 Kurgja näidistalu looja Radikaalsema suuna esidaja. Baltisakslaste vastu Suur lõhe: Tõsised lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel. J kirjutas teravaid artikleid luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka H. Süvenesid ka H ja Jannseni vahelised lahkhelid. Allakäik: Aleksander II tapeti. Tartus toimunud rida süütamisi aeti rhvusliku liikumise kaela. Jakobson suri kopsupõletikku. H ja Köleri pooldajate vahel puhkes vaidlus. Kölerist sai uus Aleksandrikooli komiteede president. 34. Venestuse algus
· Säilis Rootsi aegne haldusjaotus(kuni 1917): I. Eestimaa/Tallinna kubermang ja esialgu ka Eestimaa hertsogkond · 4 kreisi-maakonda(kuni 1783): Harju, Viru; Lääne- ja Järvamaa II. LM/Riia kubermang ja esialgu ka LM herstogkond · 5 maakonda(Eesti aladel 3, kuni 1783): Tartu ja Pärnu ja teatud eriõigustega Saaremaa III. Narva kuulus Peterburi kubermangu IV. Maakondade sees kihelkonnad A. Kaudne valitsemine: Balti erikord B. Keskvõimu esidaja: (kindral)kuberner - 18 saj sageli Lääne-Euroopa päritoluga · Pädevuses sõjaväeküsimused: Venemaa sõjavägi Baltikumis(piirkonna rahvastikust 5- 30%) ja Tallinna ja Paldiski sõjasadamad · Kantselei: ühenduslüli piirkonna ja emamaa vahel - Aruanded, kirjavahetus · Majandusamet: kroonumaksuküsimused · Balti erikorra aadli kuldajastu(1721-1782) oli sündmustevaene rahuajastu
annaabi.ee 
