1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus valgustihedus, mille mõõtühikuks on 1 luks [1 lx]2. Pinna valgustatus on 1 lx kui pinna igale ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen [1 lm]. Nagu eelnevast näha, iseloomustab valgustustihedus pinnale langevat valgusvoogu. Silm aga, vastupidiselt, reageerib valgusvoole, mis peegeldub esemeilt (pindadelt) silma suunas. Seega ei piisa valgustingimuste täielikuks hindamiseks vaid valgustatusest. Sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi pinnaheledusega [1 cd/m2]. Seda tehakse aga harvem, sest arvutused on keerukamad ning heledusmõõturid on vähem levinud seadmed kui luksmeetrid. Tootmis- ja tööruumide valgustus liigitub kaheks: loomulik valgustus, tehisvalgustus.
sajandil algas keemia kiire areng. See tõi eeldused tõeliste valu kõrvaldavate ainete saamiseks. Kasutati naerugaasi, eetrinarkoosi, hedonaali jt. Suure pöörde anestesioloogias põhjustas müorelaksantide ehk lihaseid lõõgastavate preparaatide kasutuselevõtmine, sest nende toime foonil võib õõntesiseste operatsioonide puhul kasutada väga pindmist narkoosi. Aseptika on profülaktiline mikroobide hävitamine füüsikaliste vahenditega kõigilt haavaga kokkupuutuvailt esemeilt. Aseptika kasutusele võtmine E. Bergmanni poolt avas kirurgias uue ajastu. Kaasaja kirurgia tugineb aseptikale. Seepärast tuleb kirurgilises töös jälgida põhilist aseptika reeglit: kõik esemed, mis haavaga kokku puutuvad, peavad olema steriilsed. Mikroobid võivad sattuda haava eksogeensel või endogeensel teel. Eksogeenne infektsioon satub haava haiget ümbritsetvast väliskeskkonnast: õhust, sülje ja teiste ekskreetide piiskadega ja haavaga kokkupuutuvailt esemeilt
Leukippose õpilasena rakendas ta nii objektiivse reaalsuse kui ka kõigi inimtunnetuse alade seletamiseks atomistikat. Nähtumusliku maailma kvalitatiivset külge, mida inimesed tajuvad meeltega, seletas Demokritos kvan- titatiivsete erinevustega - aatomite kuju, suuruse, paiknemise ja liikumisega. Aatomite liikumine oli tema arvates maailma tõeline olemus. Ka tajuv hing koosnevat aatomitest, kuid peentest, liikuvatest tuleaatomitest. Taju ja mõtlemise tekitajaiks pidas Demokritos esemeilt eralduvaid osakesi, mis mõjutavad meeleelundite kaudu hingeaatomeid. Demokritose eetikas põhineb inimese elu eesmärgiks olev õnn tunnetusrahul ja meeleselgusel. Nagu Demokritos, nii lähtus ka tema äge vastane idealist Platon sellest, et on olemas tajude kaudu kogetav nähtuste maailm ja mõtle- misega tunnetatav tõelise olemise maailm. Kuid tõelist olemist käsitas Platon ideede maailmana, mis on kõigest muust sõltumatu ja kulmineerib ülima hüve idees. Ideed
näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on neist praktikas levinud valgustatus ehk valgustustihedus (varem valgusstustugevus), mille mõõtühikuks on luks (lx) 1 m2 suurusele pinnale langeva 1 lm (luumeni) suuruse ühtlase valgusvoo pindtihedus. Nagu lähtub sellest määratlusest, iseloomustab valgustustihedus pinnale langvat valgusvoogu. Nägemiselund reageerib aga valgusvoole, mis peegeldub vaadeldavalt esemeilt (pindadelt) silma suunas. Järelikult ei piisa valgustustingimuste hindamisest ainult valgustustiheduse põhjal. Valgustustehniliseks näitajaks, millele reageerib vahetult inimese silm, on pinnaheledus, mille mõõtühikuks on kandela ruutmeetri kohta (cd/m2), mida varem nimetati nitiks. Kuigi sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi eeskätt heledusega, tehakse seda praktikas harva selle näitaja raske määratavuse tõttu (arvutamine keerukas, heledusmõõturite vähedus).