ilmaga või eriti tugeva külmaga. Eristatakse kristallilist (inglise white frost) ja teralist härmatist (inglise soft rime). Hall Hall ehk kahu ehk öökülm on sade, mis tekkib maapinnale, taimedele ja esemetele. Õhuke ebaühtlane jääkristallide kiht moodustub õhus sisaldavast veeaurust, kui aluspinna temperatuur langeb alla 0 °C. Hallad võivad tugevasti kahjustada aia- ja põllukultuure . Jäide Jäide on jääkord, mis on tekkinud maapinnale ja esemeile allajahtunud vihma- ja udupiiskade jäätudes[1]. Maapinnale tekkinud jäidet nimetatakse ka kiilasjääks. Jäite tekkimiseks sobiv õhutemperatuur on 0...-3 oC. Jäite paksus võib olla mitmeid sentimeetreid. Kaste Kaste on õhust temperatuuri langemisel ja veeauru kondenseerumisel maapinnale ja esemeile sadestunud veepiisakesed. Vihm Vihma tekkeks on vaja, et paksus atmosfäärikihis maapinna lähedal ületaks temperatuur vee sulamispunkti. Planeedil Maa
hüppeid. Kaugushüppe algõpetuse parimaks köhaks on maastik, eriti aga sellel leiduvad liivaaugud, jäärakud ja mäeküljed. Mitte ainult see, et harjutused maastikul on emotsionaalsemad, lastele ja noortele meelepärasemad, nende valik mitmekesisem, vaid ka tehnika põhijoonte õppimine on siin kiirem ja edukam. Hüpped üle tõeliste kraavide, madalate takistuste, põõsaste ning mätaste, hüpped alla liivaauku või kõrgemaile esemeile ning vallidele annavad harjutustele konkreetae eesmärgi ja tagavad õpitava tehnikaelemendi parima täitmise. Hende harjutuste võistluslik iseloom ja teatavat julgust nõudev värving väldib tüdimust ning vajalike harjutuste arv mitmekordistub märkamatult. Maastikul harjutamisel pole suur tähendus mitte ainult tehnika õppimisest lähtudes, veel suuremat käsu toob see vajalike võimete arenemisele. Mäeküljel üles-alla jooksmine ja
Vihm on oluline atmosfäärisaaste väljapesi ja veeaur on olulisim kasvuhoonegaas. Küllastatud veeauru rõhk kasvab temperatuuriga. Ühel ja samal temperatuuril on vee kohal küllastatud veeauru rõhk suurem kui jää kohal. Kõige niiskem on troopikas, sest seal on soe. Järelikult mida jahedam on ilm, seda kuivem on õhk. Kondensatsiooninähtused maapinna lähedal Kaste on õhust temperatuuri langemisel ja veeauru kondenseerumisel maapinale ja esemeile sadestunud veepiisakesed. Hall valge kristalliline sade, mis tekib õhus oleva veeauru sublimatsiooni tagajärjel, kui öösel aluspinna temperatuur langeb alla 0oC. Härm on valge/lumetaoline sade esemetel, mis tekib udu ehk väga peenikeste veepiiskade külmumisel. Teraline härmatis on lumetaoline sade (amorfse ehitusega), mis tekib tuulise ilmaga. Kristalliline härmatis on valge sade esemetel, mis koosneb jääkristallidest ja tekib tuulevaikse ilmaga.
seisukohalt vaegsed e vaegomadussõnad). Vormiliselt saab võrdlusastmeid moodustada kõigist omadussõnadest, v.a vaegomadussõnad. Arvsõna – Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga. Arvsõnad jagunevad: põhi, järg, murd. Asesõna - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu teevad muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Isikulised Enesekohased Vastastikused Omastavad Näitavad Küsivad-siduvad Määratlevad Umbmäärased 7. Muutumatud sõnad (määrsõna, asemäärsõna, rõhumäärsõna, kaassõna, sidesõna, hüüdsõna).
sajandikku, teiste näiteks kolmteist kahekümne neljandikku. Süntaktiliselt käituvad põhiarvsõnad substantiivide sarnaselt ja järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Nominatiivis põhiarvsõna käitub fraasipõhjana, nõudes laiendilt partitiivi vormi, nt kaks poissi (põhiarvsõna määrab laiendi vormi); obliikvakäänetes on aga põhjaks substantiiv ja laiendiks põhiarvsõna, nt kahele poisile, kahest poisist. 9. Asesõna e pronoomen - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Jagunevad selle alusel, mis sõnaliigi asemel neid kasutatakse: 1) prosubstantiivid: mina, sina, tema, igaüks, keegi (viitavad isikutele, esemetele, nähtustele); 2) proadjektiivid: oma, see, too, sama, selline, säärane (viitavasd omadustele);
annaabi.ee 
