Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani.
võrgustikku moodustavate närvikiududega, sellest tulenebki retikulaarformatsiooni nimetus. Kõie üldisemalt võib eristada RF ülenevaid ja alanevaid mõjusid. RF ülenevad mõjud: *aferentsed teed toovad infot seljaajust, väikeaajust, taamusest, hüpotalamusest, basaalganglionistest, peaajukoorest ja meelesüsteemidest. *RF mõju on vajalik ärkvelolekuks, tähelepanireaktsioonide ja orienteerumisreflekside teostumiseks. RF erutuvaid mõjusid tasakaalustatakse pidurduvatega. Niiviisi hoitakse ära suurajukoore hüperaktiivsuse teke. RF alanevad mõjud võivad olla kas pidurdavad või erutavad. Pidurdavad mõjud pärinevad täielikult piklikaju piirkonnast. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Tagaaju koosseisu kuuluvad sild ja väikeaju. Sillast saavad alguse V, VI, VII ja VIII peaaju närv (kolmik-, eemaldaja-, näo-, ja esikuteonärv), mille tuumad siin asuvad. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa piklikaju
Tulemusena hüperpolariseeritakse järgmise neuroni membraan ja seal tekib ka postsünaptiline pidurdus. - postsünaptiline pidurdus tekib postsünaptilisel membraanil. Pidurduvates sünapsides tekkinud mediaatori toimel areneb postsünaptilisel membraanil postsünaptiline pidurdus, mis võib ajalisel ja ruumilisel summeerumisel kasvada. Kuna iga neuroni kehal ja dendriitidel esineb nii erutuvaid kui pidurduvaid sünapse, siis tegevuse lõppresultaat oleneb erutus- ja pidurduspotentsiaalide suhtest. Seejuures on tähtsus ka potentsiaalide tekkimise ajal ning nende suurusel, s.o. faktoritel, mis sõltuvad ärritamistingimustest ja neuroni funktsionaalsest seisundist. Pöörduv pidurdus tekib rakkude abil,mis moodustavad pidurdavaid sünapse seljaaju motoneuronitel.erutuse tekkimisel motoneuronis
Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu.
Pidurdus erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. N: KNS talitluses on pidurdusel sama suur tähtsus kui erutuselgi. P kujutab endast omapärast talituslikku seisundit, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. P-ga piiratakse näiteks erutuse irradiatsiooni KNS-s. tänu pidurdusele tekivad organismis koordineeritud, kidnlad refleksid, millega kindlustatakse terviklik tegevus. P kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Kui erutusega kaasneb alati depolarisatsioon, siis P on seotud vastuüpidise protsessiga rakumembraani hüperpolarisatsiooniga (s.o mebraani sisepinna negatiivse laengu suurenemisega). Ülepiiriline pidurdus ei ole seotud spetsiaalsete pidurdussünapsitega, vaid tekib liiga sagedase või liiga kestva erutuse tagajärjel. Seejuures langeb närvuirakkude labiilsus, nende erutuvu taastumine pärast igat erutustsüklit pikendeb ning lõpuks kujuneb pidurdus.