- suhete korraldamine - meeskonnatöö - stressi maandamine - töötajate tervisekontroll Inimese vaimse tegevuse astmed: 1. Teabe otsimine ja vastuvõtt meeleorganite poolt 2. Teabe mõistmine ja käsitlemine Teabe võrdlemine varem salvestatud teadmistega või omavahel; otsustamine, tegevuse kavandamine. 3. Teabe alusel toimuv tegevus Liikumistegevus, aga see võib olla ka sõna või teabe mälus fikseerimine. ERUTUSSEISUND Närvisüsteem võtab välismõjutused vastu olenevalt erutusseisundist. Inimese erutusseisund muutub hetkeliselt ja see oleneb ümbruskonna häiringutest, töö kestusest, töö iseloomust. Kui töö on jätkunud kaua aega ja inimene on väsinud, on on erutusseisund normaalsest kõrgem. Tekkivad häiringud infokäsitluses. Häiringu ajal erutusseisund langeb sekundiks või paariks, millega seoses siis ka infokäsitlus on takistatud. Tegevust võib jätkata nn ,,aukudest" hoolimata, kuid sel juhul erutusseisund tõuseb
sõltuvusse üksnes ümbritseva keskkonna mõjudest, mille tagajärjeks võib olla nii ülevoolav rõõmutunne kui ka vihastumine. Teavitamata katsealuste kirjelduste järgi oli nende tuntav rõõm suurem kui teadlikel kaaslastel ning nende ühinemine hullumeelsete veiderduste algatajaga mõnevõrra tõenäolisem. Samasugused tulemused saavutati ka viha tekitavas olukorras. Erutuse ülekandmine Mõned vaadeldud nähtused ülevoolavast erutusseisundist. Autonoomne erutus veidi aja möödudes tavaliselt vaibub, ent selle tagajärjeks on mõningad hirmu või raevu kehalised järelmõjud. Isegi kehaliste harjutuste järel säilivad need üsna pikemat aega, kui võime seda eeldada. Niisugused järelmõjud võivad põhjustada erutuse ülekande nähtusi (Zillman, 1983). Ühes uuringus mõned katsealused koormati hookaupa pingutava füüsilise tegevusega, mis viidi läbi jalgratast imiteerival treeninguseadmel
allasurutud vihale või valule. Täis- või lainaeratus on sümmeetriline. Näole ja silmade ümber ilmuvad naerukurrud. Võltsnaeratusele viitavad pingul lõug ja ülemine huul, külmad kergelt ahanenud silmad ja naerukurdude puudumine. Seksuaalse erutuse ajal huuled paisuvad ja nende värv tumeneb. Värvilised huulepulgad samaaegselt varjavad ja matkivad seda loomulikku muutust; tumepunane värv annab märku pidevast erutusseisundist. 38 5 RAHVUSVAHELINE ETIKETT14 Euroopasse mahub palju erinevaid kultuure ja seetõttu on käitumisreeglid erinevates riikides vägagi erinevad. Üldiselt peetakse lõunaeurooplasi avatumaks ja ekspressiivsemaks kui põhjaeurooplasi. Järgnevaid erinevaid Euroopa kehakeele etiketti reegleid jälgides võib ka leida ühiseid jooni meie rahvaga. 5.1 Soome · Tutvustamisel annavad kätt nii mehed kui naised ja sageli ka lapsed.
Kas juhtivus (teadete edasikandumine) erinevate närvirakkude vahel erineb juhtivusest üksikraku sees? Jah ja ei. Teate ülekanne üksikraku kehas ja dendriidis, (ent mitte aksonis) sõltub - stiimuli mõju ajalisest summatsioonist - närviraku seisundist - stiimuli mõju ruumilisest summatsioonist Refleksi toimumine sõltub - stiimuli mõju ajalisest summatsioonist - närvisüsteemi kesksest erutusseisundist - stiimuli mõju ruumilisest summatsioonist Ajaline ja ruumiline summatsioon osutavad reflekside ühise lõpptee olemasolule. Refleksi ühine lõpptee realiseerub lihastes, mis toimivad üksteise suhtes antagonistidena (antagonistlike lihaspaaridena). Viimaste käivitamine on võimalik retsiprookse erutuse ja pidurduse olemasolu tõttu. Ajukeskustel on reflekse pidurdav funktsioon ja pidurdusest vallandumine (reflekside tugevnemine) toimub detserebreerimise tagajärjel. Märkused:
annaabi.ee 
