PQ segment – aeg P-saki lõpust Q-saki alguseni – selle aja sees erutus levib mööda erutustekke juhtesüsteemis mööda Hissi kimpu ja.. (???) PQ-intervall = P-sakk ja PQ-segement kokku; aeg P- saki algusest Q-saki alguseni; selle aja sees erutuse levik kodadelt vatsakesteni. * QRS-kompleks – Q-saki algusest S-saki lõpuni – tingitud erutuse tekkest ja levikust vatsakestes. ST-segment – aeg S-i lõpust T-saki alguseni. See näitab aega, mis vatsakesed on erutuselt ühtlaselt laetud. Järgneb T-sakk – näitab erutuse kadumist vatsakeste muskulatuurist (wat???) * TP-intervall – sõdame elektriline paus. Sel ajal südames biovoolu pole. T-sakk, TQ-intervall – erutuse ülekandmine ajas. Elektrokardiogramm võimaldab: 1) kindlaks teha rütmihäireid – kas neid on, nende põhjus, kust pärit 2) kindlaks teha südameverevarustuse häiretest tulenevaid ainevahetushäireid, mis muudavad erutuse teket – iseloomulik südamelihase infarktil
regulatsioon. Kõhunääre on seganääre, st tal on väline kui ka sisesekretoorne osa. Välissekretoorne osa produtseerib kõhunäärme nõret, mis osaleb toitainete lõhustamises. Sisesekretoorne osa produtseerib hormoone. Kõhunäärme eritumise regulatsioon. Eritumist reguleeritakse nii närvisüsteemi kui hormoonide vahendusel. Ajufaas sekretsiooni käivitajateks toidu lõhn, nägemine ja söömine ise. Stiimulid kutsuvad esile KNS'i erutuse, peaajukoore erutuselt levib erutus piklikku ajju uitnärvi tuumadele. Uitnärvi kiudude kaudu pankreasele - algab eritumine. Uitnärvi ärritusel vabaneb maolimaskestalt gastriin. Gastriin vere kaudu jõuab ka pankreasele ning stimuleerib pankrease nõre eritumist. Maofaas pankrease jaoks kõige tagasihoidlikum. Stiimuliteks on mao venitus, maos sisalduvad toiduhüdrolüsaadid (lõhustunud toiduained). Maolt saab alguse refleks mille sensorid on mao limaskestas
Mida õppida vitamiinide ja mineraalainete juures: 1.Vitamiini ja mineraalaine funktsioon; 2.Mis tekib vitamiini puudumisel ja vähesusel (hüpovitaminoos ; avitaminoos) 3. Saamisallikad (vitamiinide ja mineraalide) Kõhunäärme eritumise regulatsioon Eritumist reguleeritakse nii närvisüsteemi kui hormoonide vahendusel. Kolm faasi: 1. Ajufaas sekretsiooni käivitajateks toidu lõhn, nägemine ja söömine ise. Stiimulid kutsuvad esile KNS'i erutuse, peaajukoore erutuselt levib erutus piklikku ajju uitnärvi tuumadele. Uitnärvi kiudude kaudu pankreasele - algab eritumine. Uitnärvi ärritusel vabaneb maolimaskestalt gastriin. Gastriin vere kaudu jõuab ka pankreasele ning stimuleerib pankrease nõre eritumist. 2.Maofaas pankrease jaoks kõige tagasihoidlikum. Stiimuliteks on mao venitus, maos sisalduvad toiduhüdrolüsaadid (lõhustunud toiduained). Maolt saab alguse refleks mille sensorid on mao limaskestas
eesmärgiga paremini kasutada toodanguvõimet ja vähendada haigestumist. 3.4. TEMPERAMENT EHK NÄRVISÜSTEEMI TÜÜBID Närvisüsteem, on organismi keskne süsteem, mis reguleerib ja koordineerib kõiki protsesse. Närvisüsteemi tüüp e. temperament ja konstitutsioon on vastastikuses toimes. Närviprotsesside tugevus e. jõud, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal ja erutus- ja pidurdusprotsesside liikuvus (s.o. ülemineku kiirus erutuselt pidurdusele ja vastupidi) määravad ära looma käitumislaadi, mis omakorda sõltub ka kehaehituse tüübist. Tavaliselt on suurema kehamassiga loomad tasakaalukamad (lihaloomad). Kerget tüüpi õrna kehaehitusega loomad on sagedamini labiilse närvisüsteemiga ja ülekaalus on erutusprotsessid. Seega närvisüsteemi tüüp on ainevahetuse kaudu seotud konstitutsioonitüübiga. Olenevalt närvisüsteemi jõust, tasakaalust ja liikuvusest eristatakse põllumajandusloomadel nelja
annaabi.ee 
